okt 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
    Piletiinfo
    Pääse: 10€ / 7 €
     
    VI Rahvusvahelise Gustav Normanni orelifestivali avakontsert
    Musitseerivad Ain Anger (bass, Eesti), Riivo Kallasmaa (oboe, Eesti), Piret Aidulo (orel, Eesti) ja kammerorkester ME104
    Rahvusvaheliselt tunnustatud Ain Anger, keda peetakse üheks juhtivaks bassilauljaks
    maailmas, on nõutud külaline paljudes mainekates ooperimajades ja kontserdisaalides üle
    ilma.
    Briti nimekas ajakiri The Guardian on nimetanud teda tänapäeva üheks võimsamaks
    Wagneri-bassiks.
    2020. aastal pälvis Ain Anger Austria riigilt esimese eestlasena Kammersängeri tiitli, mis on ooperilaulja kõrgeim
    tunnustus Austrias ja Saksamaal.
    Ain Anger õppis aastatel 1992–1996 laulmist Eesti Muusikaakadeemias professor Ivo Kuuse,
    professor Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Ta on täiendanud end Taanis André
    Orlowitzi, Belgias Nicolas Christou’, Soomes Matti Lehtineni, Saksamaal Hans Georg Ahrensi
    ja Austrias Sena Jurinaci meistrikursustel. Lisaks on Anger õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis ka füüsikat (1990–1992).
    Ain Anger on pälvinud II koha Tiit Kuusiku nimelisel konkursil (1997) ja stipendiumi IV rahvusvahelisel Mirjam Helini lauluvõistlusel (1999). Aastal 2000 võitis ta Jūrmala rahvusvahelise lauljate võistluse „Merevaigu hääled“ Lätis.
    Vabakutselise lauljana tegutsev Ain Anger on töötanud aastatel 1993–2001 Rahvusooperis Estonia (alates aastast 1996 solistina) ning aastatel 2001–2004 Leipzigi Ooperi ja aastatel 2004–2010 Viini Riigiooperi solistina.
    Rahvusvahelise tuntuse saavutas laulja 2002. aastal peaosalisena Rodion Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ maailmaesiettekandel koos New Yorgi filharmoonikutega Lorin Maazeli juhatusel New Yorgi Avery Fisher Hallis.
    Viinis debüteeris ta 2004. aastal Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“ ning Richard Wagneri ooperite festivalil Bayreuthis Fafnerina ooperites „Reini kuld“ ja „Siegfried“ Christian Thielemanni juhatusel 2009. aastal.
    Külalisena on Ain Anger esinenud paljudes mainekates ooperimajades (sh Berliini Saksa Ooper, Dresdeni Semper Opera, Baieri riigiooper Münchenis, Prantsusmaal Opera de Montpellier, Pariisi Rahvusooper, Théâtre Champs-Elysée Pariisis, Milano La Scala, Londoni Kuninglik Ooper, Läti Rahvusooper, Madridi ooperiteater Teatro Real, Barcelona Gran Teatre
    del Liceu, Lyric Opera of Chicago, San Francisco Ooper, National Opera Washingtonis), astnud üles nimekatel festivalidel
    (sh Bayreuthi Festival, BBC Proms, Spring Festival in Tokyo, Edinburghi rahvusvaheline festival, Savolinna Ooperifestival, Salzburgi ooperifestivalil, Bergeni Festival, Lucerno Festival) ning teinud kaasa mitmete ooperite kontsertlavastustes
    tuntud kontserdisaalides (sh Londoni Royal Albert Hall, Severance Hall Clevelandis, Amsterdami Concertgebouw).
    Ain Angeri repertuaari kuulub üle 40 ooperirolli, sh mitmed tegelased Richard Wagneri ooperitest. Samuti on ta laulnud ka eesti heliloojate nüüdisooperites nagu Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac” ja Raimo Kangro „Süda“.
    Arvukate ooperirollide kõrval on Ain Anger solistina üles astunud ka vokaalsuurvomides, sh Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“, Wolfgang Amadeus Mozarti, Antonín Dvořáki ja Giuseppe Verdi reekviemid, Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr 9 ja „Missa solemnis“, Joseph Haydni „Loomine“ ja „Nelsoni missa“, Gustav Mahleri Sümfoonia nr 8 jt.
    Ta on teinud koostööd paljude nimekate orkestritega ja selliste tunnustatud dirigentidega nagu Esa-Pekka
    Salonen, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti, Lorin Maazel, Franz Welser-Möst, Paavo Järvi, Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Arvo Volmer jt.
    Kammerlauljana kuulub tema repertuaari suur valik eesti, soome, vene, saksa jt heliloojate
    soololaule. 2008. astus Ain Anger üles kontserdisarjas„Lied Bühne“ Viini Musikvereini klaassaalis, kus tõi mh esmaettekandele Ülo Kriguli talle kirjutatud laulutsükli „Kolm laulu Indrek Hirve sõnadele“.
    2019. aasta laulupeol „Minu arm“ esitas ta koos pianist Siim Selisega Villem Kapi soololaulu „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“.
    Ain Anger on pälvinud Valgetähe III klassi teentemärgi (2013), Eesti Teatriliidu aastapreemia
    Mefisto rolli eest Charles Gounod’ ooperis „Faust“ (2013), Eesti Vabariigi kultuuripreemia
    (2014), Georg Otsa nimelise auhinna rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis
    Estonia (2014), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia maailmatasemel
    osatäitmiste ja esinemiste eest juhtivatel ooperi- ja kontserdilavadel (2014), Austria riigi Kammersängeri tiitli (2020)
    ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti valdkonna aastapreemia laiahaardelise töö eest maailma ooperilavadel (2021).
    Tekst: Eesti Muusika Infokeskus
    Kammerorkester ME104 on agentuuri Uus Kontsert poolt ellu kutsutud loomeüksus Eestis.
    Vajadus sellise kollektiivi järele oli tungiv, et tuua kuulajate ette orkestrimuusika väärtteoseid kogu vabariigis. Orkestri tegevus hõlmab lisaks kontsertidele suuremates keskustes ka esinemisi Räpinast Hiiumaani ja Valgast Narvani. Nimetus ME103 on analoog armastatud kontserdisarjale Muusika Eestimaale 104. Number muutub igal aastal ühe võrra suuremaks, vastavalt Eesti Vabariigi vanusele.
    Kammerorkestrisse ME104 on kutsutud musitseerima Eesti säravamad keelpillimängijad ja rikkaliku orkestrimängu kogemustega muusikud naaberriikidest. Tänaseks on toimunud ulatuslikud kontsertreisid Eestis J. S. Bachi teostega klaverile ja orkestrile (solist Irina Zahharenkova) ning A. Piazzolla 100-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdid
    väljapaistavate solistidega Rootsist (Jens Lundberg - bandoneon) ja Prantsusmaalt (Remy Poulakis – akordion, vokaal). Orkestri ees on soleerinud pianist Andrejs Osokins, viiuldajad
    Dalia Dedinskaite, Paula Šumane, Arvo Leibur ja Triin Ruubel-Lilleberg, flötist Liina Fidelman, orelisolist Piret Aidulo, sopran Elena Braznik, metsosopran Iris Oja, kontratenor Ivo Posti, bass Priit Volmer jt.
    Seljataga on edukas koostöö dirigent Andrus Kallastu ja Läti Rahvusooperi dirigendi Andris
    Veismanisega. Kontserdipubliku tuline vastuvõtt ja kriitikute soosivad hinnangud kõikjal innustavad uutele kunstilistele otsingutele, orkestri tegevus laieneb lähiajal muusikasündmustele kogu Baltikumis.