juuli 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3
     
    Orzel. Laidoneri ööd
    Oct 7, 2024
    Oct 9, 2024
    Oct 10, 2024
    Oct 21, 2024
    Nov 10, 2024
    Nov 14, 2024
    Nov 18, 2024
    Nov 23, 2024
    Nov 29, 2024
    Dec 4, 2024
    Dec 5, 2024
    Dec 8, 2024
    ORZEL. LAIDONERI ÖÖD
     
    Autor Loone Ots
    Lavastaja Jaanus Nuutre
    Lava- ja kostüümikunstnik Jana Wolke
    Helikunstnik Tobias Tammearu
    Valguskunstnik Targo Miilimaa (Noorsooteater)
    Valgus- ja heli tehnik Margus Ruhno
    Grimeerija Tuuli Alliksaar
    Etenduse juht Inge Kaseleht
     
    Osades: Liina Tennosaar, Peeter Tammearu
     
    Draama „Orzel. Laidoneri ööd“ on kinnitatud faktidel põhinev, kuid neid fantaasiaga siduv ja arendav tõsieludraama Eestile saatuslikest otsustest, mida pidi langetama Eesti sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoner.
    Näitemäng kujutab nelja saatuslikku ööd (14.—18.09.1939) teise maailmasõja algul. Nende ööde jooksul palus Eestilt varjupaika Poola allveelaev Orzel, mille eestlased interneerisid, kuid mida ei antud välja ei Saksamaale ega NSV Liidule. Selle asemel lasid eestlased Orzelil 18. septembri öösel põgeneda. Otsus vallandas laviini, mis päädis Nõukogude Liidu baaside loomisega Eestisse ja hiljem Eesti okupeerimisega. Kuid Orzeli vabastamine säilitas paljude silmis Eesti au ning ühes sellega ka ülemjuhataja ohvitseri maine. Draama vaatleb Orzeli juhtumist ja selle kajastust abielupaar Laidoneride majas. Arvamused põrkuvad, kui üks pool on rahvuselt poolakas ning teine eestlane. Kas abikaasade vaheline side peab tuleproovile vastu?
    Draama eesmärk on tutvustada Eestis seni liiga vähe kõlapinda leidnud ajaloosündmust, mille kontekst – Eesti suhted juba sõdivate riikidega – on ootamatult aktuaalne ka praegu. 
    Orzeli juhtumist on Poolas avaldatud raamat ja Eesti riigiarhiivis säilitatakse laeva komandöri tunnistust. Huvi pakub, et Orzeli teemat puudutati Eesti ajakirjanduses väga napilt, justkui tsenseeritult, ja põhiliselt tohtis sellest üldse kirjutada ainult riigi võimul oleva kliki häälekandja Uus Eesti. Niisiis sai rahvas Orzeli kohta pigem suulist, subjektiivset ja vastuolulist infot.
    Kuva kaardil