juuli 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3
     
    Hingedepäeva kontsert: Mozarti Reekviem - Mozart 265
    Hingedepäeva kontsert. Mozarti reekviem – Mozart 265

     

    31. oktoobril 2021 kell 17.00 Tallinna Jaani kirikus

    Dirigent: Arvo Volmer

    Solistid: Kristel Pärtna (sopran), Karis Trass (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Raiko Raalik (bass) 

    Koormeister: Heli Jürgenson

    Rahvusooper Estonia koor ja orkester

     

    31. oktoobril tuleb Tallinna Jaani kirikus Wolfgang Amadeus Mozarti 265. sünniaastapäeva puhul ettekandele tema reekviem  ning orkestriteos „Vabamüürlik leinamuusika“ C-minoor, K 477.

    Reekviem jäi noorelt lahkunud helilooja viimaseks tööks, mille lõpetas Mozarti näpunäidete järgi tema õpilane Franz Süssmayr. Selle teose sündi saadab legend, mille kohaselt olevat Mozarti juurde ilmunud salapärane tundmatu, kes tellis raskesti haigelt heliloojalt reekviemi. Saadiku müstilist oreooli võimendasid tema tumedad riided, komme ilmuda ette teatamata ja soov jääda tundmatuks. Selline tellimus vapustas heliloojat sügavalt ning ta oli veendunud, et tegemist on saadikuga teisest ilmast ja reekviemist saab tema enda surnumissa.

     

    Tõenäolisem on, et tellijaks oli Mozartile tuttav krahv Walsegg-Stuppach, kes Viini heliloojatelt salaja teoseid tellis ning amatöörmuusikuna neid enda loomingu pähe esitas. Kui krahvi noor naine 1791. aasta veebruaris suri, soovis lesk tema surma-aastapäevaks reekviemi ja pöördus Mozarti poole. Mozartil oli samal ajal käsil ooperi „Võluflööt“ lõpetamine ning ootamas veel üks tähtis tellimus, millest ta keelduda ei saanud – ooper „Tituse halastus“ Keiser Leopoldi Böömimaa kuningaks kroonimise pidustusteks. Jõuvarusid kokku võttes lõpetas Mozart mõlemad ooperid ning pühendus reekviemile. Ometi pidi ta halveneva tervise tõttu osa oma mõtetest dikteerima assistendile.

    Helilooja sõber tenor Benedikt Schack meenutas Mozarti eluõhtut: „Mozart lasi tuua reekviemi lõpetamata käsikirja voodisse ja esitas sõpradega kõik vokaalpartiid, lauldes ise alti. Kui ta jõudis „Lacrimosani“, puhkes ta nutma ja pani noodi kinni.“ Mozart suri samal ööl vastu 6. detsembrit 1791. 

    1784. aasta 14. detsembril võeti Mozart vastu vabamüürlaste looži Heategevus (Zur Wohltätigkeit). Umbes aasta pärast tõusis ta meistristaatusesse. Mozart kirjutas oma eluajal mitmeid teoseid vabamüürlike loožide rituaalideks. Üheks tuntumaks on „Vabamüürlik leinamuusika“ (1785), mille helilooja komponeeris oma looživendade hertsog Georg August Mecklengurgi ja krahv Franz Esterházy matusetseremooniaks. Teose instrumentatsioon on tõeliselt vabamüürlik, kuna enamus pille seostatakse massoonidega: keelpillid, kaks oboed, klarnet, kolm bassettsarve, kontrafagott ja kaks metsasarve.
        Matusetalitus toimus Leinaloožis 17. novembril 1785, kuid teose algset versiooni kasutati juba sama aasta augustis uue liikme vastu võtmiseks loožis Tõelise Üksmeele Poole.
        Teose muusika on oma tonaalsuselt sarnane reekviemile ja peegeldab Mozarti mõtteid surmast: „Kuna surm on oma olemuses meie elu tõeline lõppeesmärk, ei hirmuta surma kuju mind enam. Pigem ta rahustab ja lohutab!“ „Vabamüürlikku leinamuusikat“ peetakse sarnase helikeele tõttu ka vahelüliks tema Missa C-duuri (1783) ja reekviemi vahel.

    Kuva kaardil