okt 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7
    Piletiinfo
    15/10 eurot, PAI kaardi omanikele lisasoodustus -15%, kaasa COVID-tervisetõend või küsi tasuta antigeeni kiirtestimist kohapeal
    Märksõnad: kambja, kirikukontsert, Heino Eller, Viljandi Pauluse kirik, Põltsamaa, Tõnu Kaljuste, Tallinna Kammerorkester, Eda Peäske, hageri, Räpina
     
    Heino Eller. Eesti eleegia - Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester
    Kavas on Eesti muusikakultuuri teerajaja ja 20. sajandi mõjuka Tartu muusikakoolkonna juhtfiguuri Heino Elleri keelpillimuusika. 20 aastat tagasi salvestasid Kaljuste ja Tallinna Kammerorkestri välja Heino Elleri autoriplaadi „Neenia“. See ilmus mainekas rahvusvaheline plaadifirma ECM Recordsi väljaandes ning on tänaseni peamine allikas, mille kaudu teab maailm Heino Elleri keelpillimuusikast. Nüüd jõuavad need lood Tõnu Kaljuste dirigeerimisel uuesti kuulajate ette, seekord elavas ettekandes.

    See on ilus, kordumatu, meeldejääv ja eestiliku helikeelega muusika, mida Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester „Eesti eleegia“ kontsertidel esitavad. Kavas on teosed erinevatest kümnenditest: „Eleegia“ (1931), „Lüüriline süit“ (1945), „Neenia“ (1928), „Sümfoniett“ (1965-1967) ja „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953), mille viimane osa on helilooja kõige kuulsam teos „Kodumaine viis“.

    „Võib öelda, et Heino Elleri „Kodumaine viis“ on aegade jooksul omandanud Eesti jaoks samasuguse sümbolväärtuse nagu Sibeliuse kuulus „Finlandia“ Soome jaoks,“ kirjutas Arvo Pärt, kes on Elleri üks tuntumaid õpilasi. Elleri panust Eesti muusikaellu kannavad edasi veel hulgaliselt Eesti olulisi heliloojaid - Jaan Rääts, Lepo Sumera, Eduard Tubin, Villem Kapp, Kaljo Raid, Boris Kõrver, Anatoli Garšnek, Leo Normet, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Heino Jürisalu, Alo Põldmäe jpt.

    Heino Eller, kelle 135. sünniaastat järgmisel aastal Eestis tähistatakse, töötles oma muusikas traditsioonilisi eesti elemente ja rahvaviise, kuid ta lasi end inspireerida ka impressionismist, ekspressionismist ja teistest 20. sajandi muusikavooludest. Peale selle mõjutasid teda eriti Frédéric Chopin, Edvard Grieg ja Jean Sibelius, keda ta noore mehena ka ise kohtas.