juuni 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
     
    "Doktor Kreutzwaldi visiitportreed" Pildistusi Kreutzwaldist ja tema ajast.
    Tänu Fr. R. Kreutzwaldi aktiivsele tegevusele ajalehe sõnumisaatjana teame täpselt, millal esimene fotograaf Võrru jõudis. Kõigest mõned aastad pärast seda, kui prantslase Daguerre’i avastus maailma avalikkuse ette oli ilmunud, avaldas Tartus ilmuv saksakeelne ajaleht Das Inland 1845. aasta kevadel Võru tohtri lühisõnumi, et märtsikuu alguses andis Võrus kontserdi perekond Kleinschneck. Pärast kontserti esitlenud härra Georg Kleinschneck linnakodanikele kaasatoodud dagerrotüüpiakaamerat ja teinud ka mõned dagerrotüüpportreed. Kreutzwald kirjutab: „Hr. Kleinschneck tõi meie juurde ka esimese dagerrotüübi ning lasi päikesel portreesid varjundada. Meie surelike portreemaalijate meelitused võivad niisugusest kõrgemast hiilgusrikkast kunstnikust rikutud saada, sest valguspildid on otsekohesed tõepildid, ....“ (Das Inland, 1845, nr 17)
    Fotoportreede tõetruuduse kirjeldamisel laskis Kreutzwald käiku kõik oma sõnaseadmisoskuse varjundid. Kahjuks pole sellest sündmusest säilinud ainsatki dagerrotüüpi ega ole ka teada, keda Kleinschneck „laskis päikesel varjundada“.

    Järgmine fotograafiateemaline teade Võrust on taas seotud Kreutzwaldiga. Säilinud on dagerrotüüp, millele on jäädvustatud tema abikaasa, tütar Adelheid ja poeg Aleksis. Dagerrotüübi autoriks peetakse Peterburi fotograafi Robert Borchardit. Koos venna Carliga töötasid nad aastatel 1853–1855 mitmel korral Tartus, samuti lähedastes linnades. 1855. aastal sõitsid nad aga Tartust ära Riiga. Sellest perioodist võib pärineda ka antud dagerrotüüp.

    Esimene paikne fotograaf Võru linnas oli Peterburi fotograaf Julius Frohse. Ta saabus Võrru 1858. aastal ning jäi kreisilinna püsivalt elama ja töötama ligi kümneks aastaks. Frohse töötas oma klaasimeistrist sugulase juures, kus tal oli arvatavasti ka oma ateljee. Säilinud on mitu tema tehtud fotot Võru linnakodanikest, sealjuures Kreutzwaldist. Oma pildid allkirjastas ta käsitsi või märgistas kummitempliga. Frohse alustas Võrus visiitkaardi formaadis fotode tegemisega. Need olid 1860. aastatel fotograafias üks olulisi uuendusi.

    Võrus pildistas ka Tartu fotograaf August Koch. Tema kohta on teada, et ta sündis 1838. aastal Kõo vallas Pilistvere kihelkonnas. 1877. aastal sai ta kubermanguvalitsuselt loa Tartus oma ateljee avada, seejärel külastas korduvalt Võru linna ja maakonda. A. Koch tegutses enamasti linnamaastike ja looduse jäädvustjana Temalt on säilinud ainulaadne foto Kreutzwaldist koos tütretütrega oma kodumaja uksel.
    1893. aastal avas Võrus oma ateljee Kaunase elanik Wilhelm Eduard Hensel (ka Henselli või Henzelli; 1855 Kovno – 1937 Kaukaasia), kes saabus kreisilinna Peterburist. Tema isa oli Kaunase raehärra.
    Eduard Hensel abiellus 26. novembril 1897. aastal Võru raudteejaama puhveti müüja-ettekandja Johanna Buttleriga ja seejärel siirdus perekond Lätimaale Libau (Liepaja) linna. Võru perioodist on säilinud nii tema ateljeefotosid kui ka linnavaateid.

    (Dagerrotüüp – fotograafiline kujutis hõbetatud vaskplaadil)