sep 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4
    Piletiinfo
    Tasuta
     
    Arvamusfestivali kino – Prantsuse Instituut “Iga viimane kui hetk”
    Prantsuse Instituudil on suur rõõm tänavu esimest korda Arvamusfestivalil kaasa lüüa!
    Laupäeval, 14. augustil kell 16.00 linastub Paide kinos ühteaegu muhe, südamlik ja hariv prantsuse dokumentaal “Iga viimane kui hetk” / “De chaque instant” medõdede väljaõppest. Kinoseansile järgneb vestlus Paides töötavate medõdedega.
    Filmi kommenteerivad medõed Kätlin Rikberg, Tuuli Klementa ja Triinu Jõesoo, vestlust modereerib Ulla Kihva Prantsuse Instituudist
    Prantsuse keeles eestikeelsete subtiitritega (tõlkinud Eva Kolli). Vestlus toimub eesti keeles.
    “Iga viimane kui hetk” / “De chaque instant”
    Rež. Nicolas Philibert
    Prantsusmaa, 2018
    Pikkus: 1 h 45 min
    Režissööri Nicolas Philibert’i dokumentaal jälgib värskete prantsuse õendustudengite õpinguid nende päris esimestest sammudest kuni viimase praktikani enne diplomi saamist. Vaatajana on tunne, justkui viibiks tudengitega samas ruumis ja avastaks seda põnevat tänuväärset eriala koos nendega. Alguses on õppeprotsessile omast armsat kohmetust ja apsakaid – harjutatakse, kuidas süstalt käes hoida (õppenukkude peal proovides läheb nii mõnigi süstlalöök ka mööda või nõel paindub viltu), kuidas tagada protseduuride steriilsus või kuidas halvatud inimest ühelt toolilt teisele tõsta nii, et ka õbluke medõde endast suurema patsiendi aitamisega hakkama saaks.
    Filmi edenedes on kinopublik aga tunnistajaks tudengite arenguvestlustele nende õppejõudude-mentoritega pärast viimast praktikat, mida on läbitud alates psühhiaatriakliinikust lõpetades onkoloogiaosakonnani. Imeline on näha noorte arengut, entusiasmi ja soovi inimesi aidata, ent samal ajal on tegu väga stressirohke, raske ametiga. Lisaks edusammudele elab vaataja kaasa ka noorte õdede raskematele hetkedele, kõhklustele, murdumistele. Praktika jooksul näeb mõni esimest korda lähedalt surma, ja loomulikult jätab see oma jälje.
    2019. aastal nomineeriti film Prantsuse filmiauhinnale parima dokumentaalfilmi kategoorias.