okt 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2
     
    Hobuveski, Linnateater
    Laia tänava lõpus Renteni torni juures asuv ümara põhiplaaniga paekivist hoone kujutab endast 16-meetrise läbimõõdu ja ümara põhiplaaniga ühekorruselist kellerdatud ehitist. Hoone kelder on kaetud talalaega, esimesel korrusel lage pole – see ulatub katuseni. Esimesel korrusel paiknevad kaks väravaava ning väikesed neljakandilised aknad.

    Veski leidis esmakordselt mainimist 1379. aastal. Hoonet kasutati algselt jahu jahvatamiseks juhul, kui linna piirati või kui vesiveskid veepuudusel seisid. Veski mehhanisme ajasid ringi kaheksa hobust korraga, keda rakendati paaridena nelja veotiisli ette ning kes käisid hoone sees ringi, sellest tulenes arvatavasti ka hoone sõõrjas põhiplaan. Nüüdseks ei ole seal jahu jahvatatud juba rohkem kui kakssada aastat.

    Algselt oli hoone katustatud järsu kivikatusega, mis oli säilinud veel 17. sajandil ning on tuvastatav tolleaegsetelt gravüüridelt. 16. sajandi lõpul lisati veski linnamüüripoolsele lääneküljele põhigabariitides tänini säilinud juurdeehitis. 1741. aastal anti lagunenud veski sõjaväele laoruumiks. Hoone puitkonstruktsioonid koos veski mehhanismidega hävisid 1757. aasta tulekahjus. 1772. aastal ehitati hoone taas üles ning on selles ajast peale olnud kasutusel nii lao kui Oleviste kiriku vankrikuurina, tollal omandanud väliskuju ja funktsiooni on veski säilitanud tänini.

    Praegu on hoone omanikuks Tallinna linn. Viimastel aastakümnetel on sinna kogutud Tallinna Linnamuuseumile kuuluvaid raidkive ja teisi muinsuskaitseväärtusega detaile – aknaid, uksi, tuulelippe, ahjukahleid. 2001. aastal restaureeris hobuveski Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tellimusel AS Restor, hoone sai uue põranda, uue katusekonstruktsiooni ja katuse ning värske välisilme.

    Linnateatri avalooks Hobuveskis oli Jaanus Rohumaa luuleetendus "Mandragora", samuti on seal mängitud Ain Prosa lavastust "Vincent" ja Mart Kolditsa lavastust "Naeruta paik".

    Teatrietendusteks mahutab Hobuveski sadakond pealtvaatajat.
    Map