veeb 27 28 29 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6
     
    Tsaari mõrsja. N. Rimski-Korsakovi ooper
    Mar 7, 2020
    ''Tsaari mõrsja'' N. Rimski-Korsakovi ooper
    Mar 12, 2020
    ''Tsaari mõrsja'' N. Rimski-Korsakovi ooper
    Mar 28, 2020
    ''Tsaari mõrsja'' N. Rimski-Korsakovi ooper
    Apr 19, 2020
    ''Tsaari mõrsja'' N. Rimski-Korsakovi ooper

    ''Tsaari mõrsja'' N. Rimski-Korsakovi ooper

     
    Nikolai Rimski-Korsakovi neljavaatuseline ooper Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile Maailmaesiettekanne 3. novembril 1899 Moskvas S. I. Mamontovi Eraooperis.
    Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. jaanuaril 2019

    Vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
    Kestus 2 h 35 min, üks vaheaeg

    Dirigendid: Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Vello Pähn
    Lavastaja: Juri Aleksandrov (Peterburi Kammerooper)
    Kunstnik: Viktor Gerasimenko (Moskva Novaja Opera)
    Valguskunstnik: Ritšard Bukin
    Koreograaf: Marina Kesler

    Rahvusooper Estonia orkester ja koor

    Ühe tuntuma orkestriteose „Šeherezade“ looja Rimski-Korsakov kirjutas viisteist ooperit. „Tsaari mõrsja“ on neist üks tähelepanuväärsemaid. Selles on nii itaalia romantilise ooperi kui shakespeare'liku draama hõngu. Ooperi muusika, eriti selle vokaalne külg, tõstab teose kõrgemale tavapärasest olustikudraamast ja annab talle tõelise traagilisuse, mis garanteerib teosele suure populaarsuse. Kõik Rimski-Korsakovi ooperid kuuluvad Vene ooperiteatrite repertuaarivaramusse, kuid „Tsaari mõrsja“ on üks väheseid, mis on võitnud endale koha ka Lääne ooperiteatrite lavadel.

    Juri Aleksandrov: „Venemaa despotismi ajalool on sügavale ulatuvad juured, samas ulatuvad nad sügavale ka igas teises riigis, millel on impeeriumiambitsioonid. Toimumisaeg – esimene sõjajärgne kevad 1946. aastal. Inimesed elasid üle hirmsa sõja õudused ning neile tundub, et nüüd on kogu valu selja taga ja nad saavad täiel rinnal hingata – kuid reaalsus on lämmatav ja väljapääsmatu. See reaalsus lõi „oma aja kangelase“, kes kõnnib üle surnukehade – kannatava ja kahetseva, armastava ja vihkava, tugeva ja abitu, mässaja ja muganduja… See on tüüpiline vene „arhetüüp“ ja Grigori Grjaznoi on iseenesest ka ohver, kes külvab surma… Kui palju neid oli Venemaa elus: Puškini ja Tšaikovski Hermann, Fjodor Dostojevski Rodion Raskolnikov… Lavastuse vaatajad on teretulnud nimekirja jätkama. Ja veel üks märkus – ajakaar 17. sajandist kuni hiljutise ajani, mille tunnistajad saalis istuvad inimesed loodetavasti on, andis mulle võimaluse lisada lavastuse kangasse kostüümide, lavakujunduse ja, mis kõige tähtsam, Rimski-Korsakovi tõeliselt venepärase muusika kaudu ajaloolisi ja poeetilisi elemente, mida ooperisse tulev vaataja nii väga ootab.“
    Kuva kaardil