nov 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21
    Piletiinfo
    Üritus on tasuta
     
    Polaarfoorum: Kliimamuutus Eestis ja maailmas
    Globaalne ja lokaalne: kliimamuutuse mõju ja selle leevendamise võimalused Eestist polaaraladeni

    Vestlusringis osalevad:
    Andres Tarand, geograaf, klimatoloog ja poliitik
    Rein Vaikmäe, paleoklimatoloog, Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komisjoni esimees
    Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
    Vestlust juhib Timo Palo, meteoroloog, polaarrändur ja -uurija, Vabariigi Presidendi kliimanõunik.

    Kliimamuutuste ja sellega kaasnevate ohtude teemal on teadlaskond maailmas aktiivsemalt sõna võtnud juba mõned aastakümned. Seejuures on paljud olulised teadmised meieni jõudnud just polaaraladelt, mis on globaalse kliimamuutuse oluliseks indikaatoriks. Kuivõrd on aga neil muutustel mõju Eestile?

    Viimasel kümnendil on teadlaste tänaseks juba konsensuslik kliimateadmine jõudnud laiemalt ka ühiskonda ning tekitanud aktiivse avaliku arutelu. Mõneti kipub ühiskondlik arvamus ja usk lämmatama ka teaduspõhist kliimateadmist.

    Tõenäoliselt ei pääse tänases maailmas kliimamuutustest enam ükski eluvaldkond. Me räägimegi juba kliimakriisist, ja tegelikult üha sagedamini laiemalt globaalsest keskkonnakriisist, sest kliimamuutus on vaid üks osa üleilmsest ökoloogilisest kriisist, kuhu aastakümnete pikkune muretu kasvumudel meid on toonud.

    Kuigi kliimamuutused on globaalne keskkonnakriis, on selle paljud lahendused siiski suuresti lokaalsed. Eesti liitus äsja Euroopa Liidu ülese 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga "Puhas planeet kõigi jaoks". Euroopa riikide kliimaeesmärgid on maailmas ambitsioonikaimad ja ühtlasi on meil enim võimalusi midagi üheskoos ära teha. Kas ja kuidas võiks Euroopa kui maailma võimsaim ühisturg olla globaalse kliimakriisi lahendamisel katalüsaatoriks, mis käivitaks laialdasema ja kiirema ülemineku säästvale arengule? Millised on võimalused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks nii siin Eestis kui laiemalt Euroopas? Polaarfoorum püüab nende teemade üle arutleda.
    Kuva kaardil