jaan 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
     
    Leesikad 15 - elumere ainetel
    Mar 27, 2020
    Leesikad 15 – elumere ainetel
     
    Kuidas tantsisid poisid ja tüdrukud sada viiskümmend aastat tagasi? Aga viiskümmend? Aga nüüd?
     
    Varased andmed osutavad, et mõnel pool Eestis tantsiti pigem mees- ja naispaarides kui segapaarides. Mõnikord peeti viimast lausa ebasündsaks. Tüdrukute omavahelist tantsu seevastu siivsaks ja poiste oma lõbuks või pilkamiseks. Tihti oli aga just segapaaris tantsimise oskus arvestatav alus tulevase kaasa valikul.
     
    Kui rahvatantsu 20. sajandil uuesti rahva sekka levitama hakati, otsustati näidata seda ennekõike segapaaride asjana, kus poiste ja tüdrukute rollid selgelt paigas, neid siiski teinekord veidi käänates ja pöörates. Tänaste noorte jaoks on elumeres värve ja pooltoone veelgi rohkem.
     
    Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad tähistab oma 15. tegutsemisaastat kontsert-lavastusega, kus astuvad üles Leesikate tantsijad ja pillirühm, kokku ligi 200 esinejat koolilastest noorte täiskasvanuteni. Poisimad ja tüdrukumad, mehemad ja naisemad tegelased tantsivad erinevaid variante iseendaks olemisest. Kuigi mõni olemise viis on meile rohkem tuntud ja levinud, ei ole ükski teisest parem ega halvem.
     
    Leesikad tegutsevad Tallinna Prantsuse Lütseumis 2005. aastast. Tantsime nii eesti pärimuslikke tantse elava muusika saatel kui ka uut, rahvamuusikatöötlustele loodud koreograafiat. Väiksemate tantsijatega püüame tantsude ja mängude kaudu õppida tunnetama iseennast, ruumi, rütmi, kaaslasi. Vanemate puhul on tantsutehniliste oskustega peaaegu sama oluline tantsust mõtlemine ja rääkimine, eesti tantsupärimuse tundmine, aga ka oskus tantsu vaadata ja mõtestada. Astume üles nii koolis kui ka üle-eestilistel sündmustel. Kord paari aasta tagant käivad vanemad rühmad esinemisreisidel välismaal. Ansambli kunstiline juht on Kristiina Siig.
     
    Idee, pealavastaja: Kristiina Siig
    Lavastusmeeskond: Madli Teller, Karel Vähi, Hedvig Haarde
    Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Prantsuse Lütseum
    Kuva kaardil