dets 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25
     
    Jeanne d'Arc. G. Verdi Ooper
    May 22, 2020
    Jeanne d'Arc. G. Verdi Ooper. Esietendus!
    May 24, 2020
    Jun 12, 2020
    Jun 14, 2020

    Giuseppe Verdi lüüriline draama
    Temistocle Solera libreto Friedrich Schilleri näidendi „Orleansi neitsi“ ainetel

    Maailmaesietendus 15. veebruaril 1845 Teatro Alla Scalas

    Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. mail 2020

     

    Dirigendid: Vello Pähn, Arvo Volmer

    Lavastaja: Marco Gandini

    Dekoratsioonikunstnik: Italo Grassi

    Kostüümikunstnik: Anna Biagiotti

     

    Jeanne d’Arci dramaatiline elulugu on sajandeid pakkunud kunstnikele inspiratsiooni luua kauneid meistriteoseid. Ooperi muusika sündis vaid nelja kuuga ning näitab meile noore Verdi ambitsioonikust ja soovi leida uusi väljendusvahendeid. Tulemuseks on värvikas orkestratsioon, ülendavad koorid ja peadpööritavad aariad. See oli tema viies Teatro alla Scalas esietendunud ooper, mille publik ovatsioonide saatel vastu võttis. Sellele järgnesid ülimenukad „Nabucco“ ja „Lombardlased“. Ooperi kangelanna on segu ajaloolisest tõest ja romantilisest fantaasiast, mille näiteks on tegelase poetiseeritud surm lahinguväljal, mitte hukkumine tuleriidal ning tema armastus kuningas Charles VII vastu.

    Sisu: Tegevus toimub 15. sajandi esimeses pooles Prantsusmaa kaksikmonarhia ajal, mil inglaste võimu all olevat osa Prantsusmaast valitses Inglismaa kuningas Henry II ning ülejäänud maad Charles VII.

    Charles VII kirjeldab oma unenägu, milles neitsi Maarja annab talle nõu sissetungiva Inglise armee ees lõpuks alla anda. Iidses metsas, mida peetakse nõidade elupaigaks, palub suure tamme ja püha kabeli juures Jumalat Giacomo – tema tütar Jeanne soovib astuda Prantsuse armee ridadesse, et neid võidule juhtida. Charles läheneb tammele, et oma relvad maha panna ja kohtab Jeanne’i, kes räägib talle oma võitu tõotavast unenäost. Unes kuulis ta nii deemonite hääli, kes teda hukutada püüdsid kui ka inglite hääli, kes käskisid tal hoiduda maisest armastusest. Kuningas annab talle loa vägede juhtimine üle võtta, kuid neiu isa arvab, et tütar on oma hinge tulevase kuninga pärast saatanale müünud.

                Giacomo läheb lüüasaanud Inglise armee juhi, komandör Talboti juurde ja tahab oma tütart üles anda, kuna usub, et too on ära nõiutud. Samal ajal valmistutakse Charlesi kroonimistseremooniaks. Charles avaldab Jeanne’ile armastust, kuid too vaikib, hoolimata tärganud tunnetest tulevase kuninga vastu, sest on taevastele jõududele lubanud maisest armastusest loobuda. Neiu peas võitlevad korraga nii deemonite kui ka inglite hääled.

                Jeanne on saavutanud esimese võidu. Selle tähistamise ajal ütleb Giacomo temast lahti ning väidab, et tütar on langenud saatana ohvriks. Neiu ei püüa end kaitsta.

                Jeanne satub inglaste kätte, kes tahavad teda tuleriidal põletada. Neiu näeb nägemusi lahinguväljast ja palub Jumalalt andestust. Giacomo kuuleb teda pealt ning mõistab oma eksimust. Ta päästab tütre köidikuist ning neiu jookseb lahinguväljale, et prantslaste ebaõnn taas võiduks pöörata. Giacomo palub kuningas Charlesilt andestust ja saab selle. Neile tuuakse teade prantslaste võidust ja Jeanne’i surmast. Jeanne kantakse sisse ja ta tuleb viivuks meelemärkusele, et andestada isale ning olla tunnistajaks kuninga tunnetele tema vastu. Seejärel ta sureb ning tõuseb taevasse.

     

    „Jeanne d’Arc“ on Verdi varasema loomeperioodi üks vaieldamatutest meistriteostest, millest aimub tulevaste suurte ooperite hõngu. Teose suurepärast nimiosa on tõlgendanud ooperimaailma tipud Renata Tebaldi, Montserrat Caballé ja Anna Netrebko.

    Kuva kaardil