dets 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22
     
    Faehlmann
    Dec 14, 2019
    Jan 11, 2020
    Feb 6, 2020
    Feb 26, 2020
    Apr 7, 2020
    Ärkamisaja suurkuju elu- ja mõtterännakud Eestimaal nüüd ja kauges möödanikus.

    FAEHLMANN
    Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus.
    Stseenid kahes vaatuses

     

    Autorid Vaino Vahing, Madis Kõiv
    Lavastaja Margus Kasterpalu
    Kunstnik Maret Tamme
    Valguskunstnik Priidu Adlas
    Liikumisjuht Janek Savolainen
    Muusikaline kujundaja Ann Reimann

    Osades Priit Strandberg, Hannes Kaljujärv, Linda Kolde, Piret Laurimaa, Kärt Tammjärv, Marika Barabanštšikova, Andres Lepik, Karol Kutsel, Andres Mähar, Karl Robert Saaremäe, Raivo Adlas


    Milleks meile Faehlmann täna?

    Kui 1982. aastal tähistati Tartu Ülikooli 350. aastapäeva, esietendus sel puhul „Vanemuises“ ka Madis Kõivu ja Vaino Vahingu kahasse kirjutatud „Faehlmann“, mille lavastas ja mille nimiosa mängis Evald Hermaküla. Oli masendav nõukogude stagnatsiooniaeg. Seda, et kuu aega pärast esietendust sureb Moskvas Brežnev, ei teadnud veel keegi. Nagu ei osanud keegi aimata sedagi, et juba vähem kui kümne aasta pärast on Eesti taas iseseisev. Nii et kirjutades Faehlmannist ja 19. sajandi keskpaigas järjest süvenevast venestamisest Liivimaal, kirjutasid autorid muidugi ka kaasajast. Paralleele leida polnud keeruline, selgeimaks neist vene keele pealetung hariduses, teaduses, ametlikus asjaajamises…

    Aga milleks meile „Faehlmann“ täna? Paralleele leidub kindlasti praeguseski ajas: Tartu Ülikool tähistab jälle juubelit, seekord 100-aastase rahvusülikoolina. Aktuaalsed on ju jälle ka küsimused eesti keele positsioonist hariduses, teaduses, kuid see pole siiski peamine küsimus selles näitemängus.

    Faehlmann ütleb „ Faehlmanni“ finaalis: “Te ütlete, et Kalevipoja saagad ei ole teaduslikud, aga kes räägib teile, et teadus on see, mida me ajame... Võib-olla on meil midagi veel tähtsamat kui teadus... Võib-olla on meie mõte milleski muus? Kujutage ette, kujutage korrakski endale ette, et mina, Faehlmann, ei olegi sakslane. Ja kujutage ette, ma ei ole seejuures ka venelane, ei ole prantslane, ei ole inglane, ei ole hispaanlane... Te ütlete, et siis mind ei olegi? Ma olen teiega nõus. Ma olen teiega peaaegu nõus, aga kui siiski? Nüüd lõpuks tuleb mul see mõte...  Ma olen lihtsalt… eestlane.“

    Kas me teame, kes oleme meie?

    Esietendus 30. novembril 2019 Vanemuise teatri väikeses majas. 


     
    Sooduspilet pensionäridele, õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele.
    Soodustust tõendav dokument peab olema etendusel kaasas.
    Pileteid ei osteta tagasi ega vahetata ümber.
    Tähelepanu! Väikeses majas külgrõdu 2.-4. rida on piiratud nähtavusega!
     
    Kuva kaardil