Rõngu Mihkli kirik.
Rõngu kirik on ilmselt ehitatud 14. sajandi lõpul ja on Rõngu vanim ehitis. Esmakordselt on kirikut kirjalikes allikates mainitud 1413. aastal. Kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Ainus ühelööviline kirik Lõuna-Eestis.
Kirik on mitmete sõdade (Põhjasõda, Liivi sõda) käigus saanud korduvalt kannatada ja taastamiste käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha ja kirikust jäid järgi üksnes seinad. Oma praeguse neogooti kuju sai kirik 1900–1901 toimunud Rudolf-Morits von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus.
Kell on valatud 1930. aastal (eelmine, 1799. aastal valatud kell asub Anna kirikus), oreli valmistas aastal 1874 W. Müllverstedt, vitraažid on valmistatud aastal 1900 Riia meistrite poolt, 1901 valmis altarimaal "Kolgata" (L. Otto).
Kirik on mitmete sõdade (Põhjasõda, Liivi sõda) käigus saanud korduvalt kannatada ja taastamiste käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha ja kirikust jäid järgi üksnes seinad. Oma praeguse neogooti kuju sai kirik 1900–1901 toimunud Rudolf-Morits von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus.
Kell on valatud 1930. aastal (eelmine, 1799. aastal valatud kell asub Anna kirikus), oreli valmistas aastal 1874 W. Müllverstedt, vitraažid on valmistatud aastal 1900 Riia meistrite poolt, 1901 valmis altarimaal "Kolgata" (L. Otto).