Lustivere küla
Jõgevamaa,
Põltsamaa vald,
Lustivere küla asub Jõgeva-Põltsamaa maanteest 3 km lõunas.
Varaseimad teated Lustivere mõisast on aastast 1552. Põhjasõja järel 1725. a. läks riigilt kingitusena S. A. v. Wolffile, 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kuulus Wahlidele. 18. sajandi esimesel poolel ehitatud barokne nn. hollandi stiilis peahoone lammutati 1870.-ndate aastate algul. Neogooti siilis härrastemaja püstitati arh. R. Guleke projekti järgi aastatel 1871-81. Väiksemaid ümberehitusi tehti 1891. a. ja W. Sternfeldi projekti järgi 1910. a. Majja toodi vesi, kanalisatsioon ja elekter.
Praegu on Lustivere mõisahoone hooldekodu käsutuses. Aastail 1944-72 töötas siin Vabariiklik Lustivere Kopsutuberkuloosi sanatoorium.
Haiglat ümbritsevas pargis kasvab seedermände, euroopa lehiseid, vahtraid.
Lustivere külas Miku pere lähedal kasvab pärn (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 17 m). Põline puu on tuntud hiiepärnana.
Lustiveres räägitakse, et nende ümbruskonnas leidub maa-aluseid käike. Ühe rahvajutu järgi läheb pikk käik mõisaaegsest lossist Annikvere kaudu Kuningamäele Põltsamaal. Arvatavasti on niisuguseid jutte põhjustanud Lustivere asulas leiduvad väikesed karstikoopad. Uurimised näitasid, et karstinähtusi lehtrite ja lohkude näol esineb veel mitmes kohas. Kohalikud elanikud teavad koopaid juba ammu. Nii mõnedki üsna eakad elanikud olevat käinud neis juba oma karjasepõlves (Ülo Heinsalu, 1987).
Varaseimad teated Lustivere mõisast on aastast 1552. Põhjasõja järel 1725. a. läks riigilt kingitusena S. A. v. Wolffile, 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kuulus Wahlidele. 18. sajandi esimesel poolel ehitatud barokne nn. hollandi stiilis peahoone lammutati 1870.-ndate aastate algul. Neogooti siilis härrastemaja püstitati arh. R. Guleke projekti järgi aastatel 1871-81. Väiksemaid ümberehitusi tehti 1891. a. ja W. Sternfeldi projekti järgi 1910. a. Majja toodi vesi, kanalisatsioon ja elekter.
Praegu on Lustivere mõisahoone hooldekodu käsutuses. Aastail 1944-72 töötas siin Vabariiklik Lustivere Kopsutuberkuloosi sanatoorium.
Haiglat ümbritsevas pargis kasvab seedermände, euroopa lehiseid, vahtraid.
Lustivere külas Miku pere lähedal kasvab pärn (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 17 m). Põline puu on tuntud hiiepärnana.
Lustiveres räägitakse, et nende ümbruskonnas leidub maa-aluseid käike. Ühe rahvajutu järgi läheb pikk käik mõisaaegsest lossist Annikvere kaudu Kuningamäele Põltsamaal. Arvatavasti on niisuguseid jutte põhjustanud Lustivere asulas leiduvad väikesed karstikoopad. Uurimised näitasid, et karstinähtusi lehtrite ja lohkude näol esineb veel mitmes kohas. Kohalikud elanikud teavad koopaid juba ammu. Nii mõnedki üsna eakad elanikud olevat käinud neis juba oma karjasepõlves (Ülo Heinsalu, 1987).
Map