Sobib lastele
VIGALA NEOTUDLÕNGADAGA SEELIKUNÄITUS
Näitusel on välja pandud äsja kootud Vigala neotud lõngadega rahvarõivaseelikud.
19. sajandi teises pooles hakati Läänemaal Vigala kihelkonnas valmistama täisvillaseid ruudulisi seelikuid, mis said rahva seas väga populaarseks. Sama sajandi lõpus muutusid ruudulised seelikud eriti uhkeks, sest kangastesse hakati sisse kuduma neotud ehk seotult värvitud lõngadest mustreid. Sõna neotud tuleb murdesõnast niduma, mis tähendab „(enne värvimist) kinni siduma”.
Vigala neotud lõngadega seelikud valmistasid Anneli Ülemaante, Liina Veskimägi-Iliste, Anne Ummalas ja Edith Alasi. Lõngade sidumist ja värvimist juhendas Liis Luhamaa, kanga rakendamist ja kudumist Maret Lehis ning seelikute õmblemist Anu Randmaa. Uute seelikute tegemise aluseks olid ajaloolised Vigala rahvarõivaseelikud Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu Muuseumi kogudest.
19. sajandi teises pooles hakati Läänemaal Vigala kihelkonnas valmistama täisvillaseid ruudulisi seelikuid, mis said rahva seas väga populaarseks. Sama sajandi lõpus muutusid ruudulised seelikud eriti uhkeks, sest kangastesse hakati sisse kuduma neotud ehk seotult värvitud lõngadest mustreid. Sõna neotud tuleb murdesõnast niduma, mis tähendab „(enne värvimist) kinni siduma”.
Vigala neotud lõngadega seelikud valmistasid Anneli Ülemaante, Liina Veskimägi-Iliste, Anne Ummalas ja Edith Alasi. Lõngade sidumist ja värvimist juhendas Liis Luhamaa, kanga rakendamist ja kudumist Maret Lehis ning seelikute õmblemist Anu Randmaa. Uute seelikute tegemise aluseks olid ajaloolised Vigala rahvarõivaseelikud Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu Muuseumi kogudest.