Tristan ja Isolde
TRISTAN JA ISOLDE
Richard Wagneri ooper
Helilooja ja libretist Richard Wagner
Muusikajuht ja dirigent Risto Joost
Lavastaja Liis Kolle
Kostüümikunstnik Lilja Blumenfeld
Valguskunstnik René Jõhve
Lavakujundajad René Jõhve, Lilja Blumenfeld, Liis Kolle
Videokunstnik Kati Jägel
Liikumisjuht Marika Aidla
Lavavõitluse konsultant Reimo Sagor
Dirigendi assistendid Martin Sildos, Aleksandr Bražnik
Lavastaja assistent Merle Jalakas
Koormeistrid Aleksandr Bražnik, Kristi Jagodin
Koori kontsertmeister Katrin Nuume
Kontsertmeistrid Piia Paemurru, Margus Riimaa
Osades Mati Turi (külalisena), Liene Kinča (Läti), Karmen Puis, Atlan Karp (külalisena), Priit Volmer (RO Estonia), Simo Breede või Taavi Tampuu (külalisena), Oliver Kuusik (külalisena), Rasmus Kull jt
Vanemuise ooperikoori meesrühm ja sümfooniaorkester
Keskaegsetest legendidest pärit Euroopa tuntumaid armastajapaare Tristan ja Isolde on inspireerinud kirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmiloojaid juba pea tuhat aastat. Iiri printsess Isolde ja kangelaslik rüütel Tristan tunnevad teineteise vastu maagilist külgetõmmet, kuid nende kohtumine toimub olukorras, kus Tristan on aidanud oma kasuisal, Cornwalli kuningal Markel alistada Isolde kodumaa ning tapnud naise kihlatu, olles ise selle käigus saanud ränga haava. Tristan laseb end varjunime all Isolde juurde viia, kuid Isolde tunneb ta ikkagi ära ning üritab vaenlast tappa, ent loobub kiiresti, sest armub mehesse. Tänuks paranemise eest vannub Tristan talle igavest truudust.
Tristan ei tunne end Isolde väärilisena ja läheb teda kosima hoopis kuningas Markele, nii saaks Isoldest Cornwalli ja Iirimaa ühendatud riigi kuninganna. Isolde näeb seda aga reetmisena ja nad otsustavad koos Tristaniga mürki juua. Plaanist kohutatud teenija Brangäne valab karikasse mürgi asemel armujooki ja nii on Tristan ja Isolde nüüdsest ühendatud armastusega, mis on tugevam kui surm.
Vastamata armastuse käes vaevleva Wagneri ooper, keda inspireeris Arthur Schopenhaueri pessimismi filosoofia, esietendus esmakordselt 1865. aastal Münchenis. Ooperilavastaja Liis Kolle debüteeris Vanemuise teatris aastal 2002 ning naaseb nüüd, et esmakordselt Vanemuise ajaloos tuua lavale täispikk Wagneri teos.
Armujookide ja keskaegsete rüütlite maailm võib tunduda kaugena, üldse mitte meisse puutuvana, kuid kas me pole tänapäevalgi nõus Tristani kombel loobuma armastusest au, kohusetunde või kellegi teise hüvede nimel siirast soovist head teha, ent välja tuleb... Alles uskudes, et on nõiutud ega saa enam sündmuste käiku peatada, anduvad Isolde ja Tristan oma armastusele. Kas aga selleks on alati vaja võlujooki?
- lavastaja Liis Kolle
Esietendus 3. aprillil 2022 Vanemuise teatri suures majas.
Esituskeel: saksa
Tablool: eesti, inglise
Sooduspilet pensionäridele, õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele.
Soodustust tõendav dokument peab olema etendusel kaasas.
Pileteid ei osteta tagasi ega vahetata ümber.
Tutvu parkimivõimalustega SIIN
Richard Wagneri ooper
Helilooja ja libretist Richard Wagner
Muusikajuht ja dirigent Risto Joost
Lavastaja Liis Kolle
Kostüümikunstnik Lilja Blumenfeld
Valguskunstnik René Jõhve
Lavakujundajad René Jõhve, Lilja Blumenfeld, Liis Kolle
Videokunstnik Kati Jägel
Liikumisjuht Marika Aidla
Lavavõitluse konsultant Reimo Sagor
Dirigendi assistendid Martin Sildos, Aleksandr Bražnik
Lavastaja assistent Merle Jalakas
Koormeistrid Aleksandr Bražnik, Kristi Jagodin
Koori kontsertmeister Katrin Nuume
Kontsertmeistrid Piia Paemurru, Margus Riimaa
Osades Mati Turi (külalisena), Liene Kinča (Läti), Karmen Puis, Atlan Karp (külalisena), Priit Volmer (RO Estonia), Simo Breede või Taavi Tampuu (külalisena), Oliver Kuusik (külalisena), Rasmus Kull jt
Vanemuise ooperikoori meesrühm ja sümfooniaorkester
Keskaegsetest legendidest pärit Euroopa tuntumaid armastajapaare Tristan ja Isolde on inspireerinud kirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmiloojaid juba pea tuhat aastat. Iiri printsess Isolde ja kangelaslik rüütel Tristan tunnevad teineteise vastu maagilist külgetõmmet, kuid nende kohtumine toimub olukorras, kus Tristan on aidanud oma kasuisal, Cornwalli kuningal Markel alistada Isolde kodumaa ning tapnud naise kihlatu, olles ise selle käigus saanud ränga haava. Tristan laseb end varjunime all Isolde juurde viia, kuid Isolde tunneb ta ikkagi ära ning üritab vaenlast tappa, ent loobub kiiresti, sest armub mehesse. Tänuks paranemise eest vannub Tristan talle igavest truudust.
Tristan ei tunne end Isolde väärilisena ja läheb teda kosima hoopis kuningas Markele, nii saaks Isoldest Cornwalli ja Iirimaa ühendatud riigi kuninganna. Isolde näeb seda aga reetmisena ja nad otsustavad koos Tristaniga mürki juua. Plaanist kohutatud teenija Brangäne valab karikasse mürgi asemel armujooki ja nii on Tristan ja Isolde nüüdsest ühendatud armastusega, mis on tugevam kui surm.
Vastamata armastuse käes vaevleva Wagneri ooper, keda inspireeris Arthur Schopenhaueri pessimismi filosoofia, esietendus esmakordselt 1865. aastal Münchenis. Ooperilavastaja Liis Kolle debüteeris Vanemuise teatris aastal 2002 ning naaseb nüüd, et esmakordselt Vanemuise ajaloos tuua lavale täispikk Wagneri teos.
Armujookide ja keskaegsete rüütlite maailm võib tunduda kaugena, üldse mitte meisse puutuvana, kuid kas me pole tänapäevalgi nõus Tristani kombel loobuma armastusest au, kohusetunde või kellegi teise hüvede nimel siirast soovist head teha, ent välja tuleb... Alles uskudes, et on nõiutud ega saa enam sündmuste käiku peatada, anduvad Isolde ja Tristan oma armastusele. Kas aga selleks on alati vaja võlujooki?
- lavastaja Liis Kolle
Esietendus 3. aprillil 2022 Vanemuise teatri suures majas.
Esituskeel: saksa
Tablool: eesti, inglise
Sooduspilet pensionäridele, õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele.
Soodustust tõendav dokument peab olema etendusel kaasas.
Pileteid ei osteta tagasi ega vahetata ümber.
Tutvu parkimivõimalustega SIIN
