Sobib lastele
Süütame meiegi Kose-Uuemõisas "Jüriöö Märgutuled 2023" 22. aprillil!
Ajakeskus Wittenstein kutsub väärtustama vabadust üle-eestilise suursündmusega Jüriöö Märgutuled 2023.
Hea aleviku rahvas!
Ühine sinagi üleskutsega ning süütame 22. aprillil, Jüriöö õhtul lõkked koduhoovis, tähtsustades sellega meie ajalugu ning traditsioone.
Teel Paidest Tallinnasse läbivad mootoratturid ka käesoleval aastal Kose-Uuemõisa, et jüriöötuli meie kodupaiga, Kose-Uuemõisa mõisa ees üle anda alevikuvanem Reinar Tõrukesele.
Just selle mõisa ees, mis väidetavalt Jüriöö ülestõusu käigus hävitati.
Tuli jõuab meie kodualevikku 22. aprillil kell 18.30.
Kõik on oodatud vägevat üleandmise hetke kaema mõisaparki ning seejärel ühinema ühisjooksmisega, et tuli kodudesse viia Jüriöö märgutule süütamiseks!
#LASTEJOOKS
Enne kui võtame ühiselt suuna koduväravatesse, ootame kõiki Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli lapsi (vanematega) ühisjooksule, et süüdata Jüriöö Märgutuled 2023 ka kooli väravates! Kohtumispaik on kell 18.30 mõisa ees!
Kogukonda ühendav tuleleek tuuakse tõrvikul Sinu koduõue-väravasse jüriöö õhtul ajavahemikus 20.00-21.00.
Selleks, et tuleleek meie tõrvikult jõuaks sinu koduhoovi, anna külakeskusele sellest teada hiljemalt 20. aprilli õhtuks e-posti teel: kukulakeskus@kose.ee märkides täpne aadress (NB! arvesse läheb vaid Kose-Uuemõisa piirkond).
Ühendame oma väed Jüriööl ja näitame, et vaba Eesti elab!
Lisainfo:
1) Märgi oma tulekoht kindlasti ka kaardile kodulehel: https://navicup.com/public/register-object/jurioo-margutuled-2023/ee/?fbclid=IwAR1Q8qYP-JFqcBmpGQSekHTzS7hInMsMlFO1sIS3NU7TX3EgQHmJtNIWvrQ
2) Süüdates lõkke, tõrviku või muu märgutule oma koduaias, palume järgida tuleohutusnõudeid.
3) Postita foto või video märgutulest Kodukoht Kose-Uuemõisa Facebooki lehele ning jaga seda ka Jüriöö Märgutuled 2023 Facebooki lehel.
Rohkem infot peagi kättesaadaval siin:
https://www.facebook.com/margutuled
Ajaloost:
Jüriöö ülestõus Kose piirkonnas
Jüriöö ülestõus puhkes 23. aprillil 1343 kui süüdati märguandeks ühel künkal asunud maja. Kokkupõrge moonaretkel olevate eestlaste ja ordu vahel toimus juba enne Paide läbirääkimisi. Kroonika järgi oli 500 eestlast Ravila külla läinud, et sealt Tallinna piirajatele toidumoona viia.
Sellest kuulnud Kursi komtuur kogus sõjaväe, tungis eestlastele kallale, lõi 300 neist maha, ülejäänud aga põgenesid.
Pärast eestlaste nelja kuninga tapmist Paides, suundusid Harjumaale suuremad Saksa ordu sõjajõud. Teel peatuti Kämbla külas, et vägesid koondada. 11. mai varahommikul ründasid eestlased kahel korral Kämbla all orduväge, kuid nad löödi tagasi.
Vaevalt oli Kämbla lahing lõppenud, kui ordu vägede laagrisse ilmus käskjalg, kes teatas, et 3,5 km kaugusel Kanavere külas valmistuvad eestlased ründama Põltsamaa foogti. Sinna suundus ordu peavägi, kelle saabumisel eestlased taandusid Kanavere rappa. Raba oli nii pehme, et ordurüütlid pidid hobustelt maha tulema ja jalgsi võitlema. Kroonika andmeil hukkus Kanavere lahingus 1600 eestlast, mida peetakse suureks liialduseks.
(Teksti koostanud Kose Kihelkonna muuseum 2021)
Hea aleviku rahvas!
Ühine sinagi üleskutsega ning süütame 22. aprillil, Jüriöö õhtul lõkked koduhoovis, tähtsustades sellega meie ajalugu ning traditsioone.
Teel Paidest Tallinnasse läbivad mootoratturid ka käesoleval aastal Kose-Uuemõisa, et jüriöötuli meie kodupaiga, Kose-Uuemõisa mõisa ees üle anda alevikuvanem Reinar Tõrukesele.
Just selle mõisa ees, mis väidetavalt Jüriöö ülestõusu käigus hävitati.
Tuli jõuab meie kodualevikku 22. aprillil kell 18.30.
Kõik on oodatud vägevat üleandmise hetke kaema mõisaparki ning seejärel ühinema ühisjooksmisega, et tuli kodudesse viia Jüriöö märgutule süütamiseks!
#LASTEJOOKS
Enne kui võtame ühiselt suuna koduväravatesse, ootame kõiki Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli lapsi (vanematega) ühisjooksule, et süüdata Jüriöö Märgutuled 2023 ka kooli väravates! Kohtumispaik on kell 18.30 mõisa ees!
Kogukonda ühendav tuleleek tuuakse tõrvikul Sinu koduõue-väravasse jüriöö õhtul ajavahemikus 20.00-21.00.
Selleks, et tuleleek meie tõrvikult jõuaks sinu koduhoovi, anna külakeskusele sellest teada hiljemalt 20. aprilli õhtuks e-posti teel: kukulakeskus@kose.ee märkides täpne aadress (NB! arvesse läheb vaid Kose-Uuemõisa piirkond).
Ühendame oma väed Jüriööl ja näitame, et vaba Eesti elab!
Lisainfo:
1) Märgi oma tulekoht kindlasti ka kaardile kodulehel: https://navicup.com/public/register-object/jurioo-margutuled-2023/ee/?fbclid=IwAR1Q8qYP-JFqcBmpGQSekHTzS7hInMsMlFO1sIS3NU7TX3EgQHmJtNIWvrQ
2) Süüdates lõkke, tõrviku või muu märgutule oma koduaias, palume järgida tuleohutusnõudeid.
3) Postita foto või video märgutulest Kodukoht Kose-Uuemõisa Facebooki lehele ning jaga seda ka Jüriöö Märgutuled 2023 Facebooki lehel.
Rohkem infot peagi kättesaadaval siin:
https://www.facebook.com/margutuled
Ajaloost:
Jüriöö ülestõus Kose piirkonnas
Jüriöö ülestõus puhkes 23. aprillil 1343 kui süüdati märguandeks ühel künkal asunud maja. Kokkupõrge moonaretkel olevate eestlaste ja ordu vahel toimus juba enne Paide läbirääkimisi. Kroonika järgi oli 500 eestlast Ravila külla läinud, et sealt Tallinna piirajatele toidumoona viia.
Sellest kuulnud Kursi komtuur kogus sõjaväe, tungis eestlastele kallale, lõi 300 neist maha, ülejäänud aga põgenesid.
Pärast eestlaste nelja kuninga tapmist Paides, suundusid Harjumaale suuremad Saksa ordu sõjajõud. Teel peatuti Kämbla külas, et vägesid koondada. 11. mai varahommikul ründasid eestlased kahel korral Kämbla all orduväge, kuid nad löödi tagasi.
Vaevalt oli Kämbla lahing lõppenud, kui ordu vägede laagrisse ilmus käskjalg, kes teatas, et 3,5 km kaugusel Kanavere külas valmistuvad eestlased ründama Põltsamaa foogti. Sinna suundus ordu peavägi, kelle saabumisel eestlased taandusid Kanavere rappa. Raba oli nii pehme, et ordurüütlid pidid hobustelt maha tulema ja jalgsi võitlema. Kroonika andmeil hukkus Kanavere lahingus 1600 eestlast, mida peetakse suureks liialduseks.
(Teksti koostanud Kose Kihelkonna muuseum 2021)
Vaata lisaks: