Armastuslugu, mis algab filmis ja lõpeb päriselus
Amserv esitleb:
Lepo Sumera, Märt-Matis Lille ja Marina Kesleri ballett
Andrei Petrovi libreto Aleksandr Volodini samanimelise näidendi ainetel
Maailmaesietendus 28. märtsil 2025 Rahvusooperis Estonia
Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
2025. aastal möödub 75 aastat Lepo Sumera sünnist. Rahvusooperil on suur rõõm ja au tuua lavale Sumera ballett „Sisalik“ (1987–1993), mis ajaloo keerdkäikude tõttu omal ajal lavale ei jõudnudki. Hooajaks 2024/2025 on helilooja Märt-Matis Lill Sumera käsikirjade põhjal taastanud ja kokku kirjutanud tervikballeti.
Muusikateadlane Merike Vaitmaa on kirjutanud: „Balleti „Sisalik“ saatus on olnud konarlikum kui ühelgi teisel Sumera teosel. Idee ja libreto autor oli tookord Moskva Suures Teatris töötanud koreograaf Andrei Petrov, aluseks tuntud näitekirjaniku Aleksandr Volodini samanimeline näidend-mõistujutt („Jaštšeritsa“, 1982) – Romeo ja Julia loo kaugesse minevikku viidud versioon. Vahepeal tundis „Sisaliku“ muusika vastu huvi Mai Murdmaa, aga lavastamata on see jäänudki. Millest Sumera muusika räägib? Lepo ise ütles kord uue teose annotatsiooni kirjutamisega vaeva nähes, et kirjanikud võiksid ju iseloomustada oma teoseid tantsides.“ („Kümme aastat hiljem“, Sirp, 23. IV 2010)
Balleti toob lavale Marina Kesler, kelle sõnul „on „Sisaliku“ maailm äärmiselt põnev: tegevus toimub kahes paralleelses maailmas – on filmivõtted, kus sõja taustal areneb armastuslugu ja kaadritagune maailm, kus armastus saab ootamatult reaalsuseks. Jutustan lavastajana inimliku armastusloo, mille peategelase jaoks need kaks reaalsust põimuvad nii täielikult, et neil pole enam võimalik vahet teha ja see viib traagilise lõpuni. Sumera muusika on ülivõimas ja annab tugevaid koreograafilisi impulsse. On hämmastav, kui kaasaegne ja aktuaalne on balleti libreto! Siin puudub klassikaliste ooperite ja ballettide stampsüžee, kus enamus sisust on etteaimatav. „Sisalik“ on päris inimeste lugu südamest südamesse.“
Märt-Matis Lill balleti muusikast: „Töötamine Lepo Sumera „Sisalikuga“ on olnud äärmiselt põnev sissevaade Lepo loominguprotsessi ning samas näitab see ka värvikalt, kuidas need üsna turbulentsed 80ndate lõpu ja 90ndate alguse aastad mõjutasid meie kunstiinimesi. Teos oli ilmselt üks suurimaid ja prestiižsemaid tellimusi, mis Lepo sai ning on näha, et esimestes osades on Lepo suure mõnuga demonstreerinud oma oskusi – seal on rohkesti efektseid ja oma ajastu kontekstis väga modernsena mõjuvaid lahendusi. Kui aga Nõukogude Liidu lagunemise tagajärjel selle balleti lavale toomine ära vajus, siis on ka Lepo kompositsiooniline fookus selgelt liikunud juba teistele projektidele ning seetõttu on lõpupoole jäävad osad pigem mustandi või visandi tasandil või siis puuduvad üldse. Alguse poole jäävast materjalist vormis Lepo omakorda veel sümfoonilisi kontsertteoseid. Nende tagasitõlkimine balleti dramaturgia maailma on olnud paras väljakutse.
Kõik see on olnud ääretult põnev ja paeluv. Mu suhe Lepo isiku ja muusikaga on olnud väga pikk ja tihe. Alustasin kompositsiooniõpinguid tema käe all juba 1985. aastal, olles alles 10-aastane muusikakeskkooli õpilane. Seega mäletan Lepot tema õpilasena sel perioodil, kui ta seda balletti kirjutas, väga hästi, teadmata küll, et tal selline asi just käsil on. Kindlasti peegeldab tema muusika üsna palju tema värvikat, mõnevõrra rahutut ja samas väga fantaasiaküllast isikut.
Olen üritanud taastada nii palju kui võimalik Lepo originaalset muusikalist dramaturgiat ning lisada omalt poolt uut materjali sinna, kus see oli puudu.“