Rahvusooperi Jõulukontsert Tallinna Jaani Kirikus
RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT
12. detsembril 2024 kell 18.00 Tallinna Jaani kirikus
Dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson
Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester
KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
Motett „Exsultate, jubilate!“ KV 165
„Vesperae solennes de confessore“, K. 339
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
Motett „Exsultate, jubilate!“ KV 165
„Vesperae solennes de confessore“, K. 339
Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas moteti „Exsultate, jubilate“ K 165 kuueteistaastaselt, pärast oma seitsmenda ooperi „Lucio Silla“ esietendust 1772. aastal Milanos Regio Ducal Teatros. Cecillo rolli laulnud kuulsa kastraadi Venezio Rauzzini imeline hääl võlus noormest nõnda, et ta kirjutas moteti pidades silmas just Rauzzini vokaalseid võimeid. Teose voolavad koloratuurid ja nõudlikkus interpreedi virtuoossuse suhtes lubavad aimata Rauzzini hääle omadusi. „Exsultate, jubilate“ esmaesitus toimus 17. jaanuaril 1773 San Antonio kirikus Milanos Rauzzini esituses. Selles teoses põimib Mozart tõsise ooperi (opera seria) stiili itaalia sümfoonia kolmeosalise (kiire, aeglane, kiire) vormiga. Tulemuseks on miniatuurne kolmeosaline vokaalkontsert.
Jõulukontserdi peateosena kannavad rahvusooperi solistid, koor ja orkester ette Wolfgang Amadeus Mozarti „Vesperae solennes de confessore“, K. 339. Mozart kirjutas „Vesperae solennes de confessore“, K. 339 Salzburgi katedraali tellimusel ning pealkirja osa „de confessore“ (usutunnistaja) lisati teosele hiljem. Teos oli mõeldud esitamiseks mõne pühaku auks, kuigi on teadmata teose lõpetamise ja esiettekande kuupäev (oletatavasti võis see olla Salzburgi kaitsepühaku Püha Ruperti auks). Vesper jäi Mozarti viimaseks sakraalteoseks Salzburgi õukonnamuusikuna linnakese peapiiskopi Hieronymus Colloredo teenistuses aastail 1773–1781.
„Vesprite“ kuue osa aluseks on viis psalmi ning „Magnificat“ (Maarja kiituslaul) uuest testamendist. Peapiiskopi nõudmisel ei tohtinud teose osad olla jaotatud aariateks, ansambliteks ja koorideks nagu ooperites, mis olid hakanud kirikumuusikat tugevalt mõjutama. Kõige ooperlikumalt kõlab viienda osa „Laudate Dominum“ lüüriline sopranisoolo, mida sageli ka eraldi esitatakse.
Mozarti suhe kirikuga ei olnud eriti tugev, seetõttu moodustab sakraalmuusika tema loomingust üsna väikese osa – kokku on ta kirjutanud 17 missat. Pärast „Vespreid“ alustas ta veel kahe suure sakraalteose kirjutamist, mis jäid kahjuks lõpetamata: Missa c-moll ja Reekviem.
„Vesprite“ kuue osa aluseks on viis psalmi ning „Magnificat“ (Maarja kiituslaul) uuest testamendist. Peapiiskopi nõudmisel ei tohtinud teose osad olla jaotatud aariateks, ansambliteks ja koorideks nagu ooperites, mis olid hakanud kirikumuusikat tugevalt mõjutama. Kõige ooperlikumalt kõlab viienda osa „Laudate Dominum“ lüüriline sopranisoolo, mida sageli ka eraldi esitatakse.
Mozarti suhe kirikuga ei olnud eriti tugev, seetõttu moodustab sakraalmuusika tema loomingust üsna väikese osa – kokku on ta kirjutanud 17 missat. Pärast „Vespreid“ alustas ta veel kahe suure sakraalteose kirjutamist, mis jäid kahjuks lõpetamata: Missa c-moll ja Reekviem.
Kõlavad ka armastatud jõululaulud.
Kuva kaardil