Mai 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22
    Piletiinfo
    Pääsmed matkale saadaval Fienta piletimüügi platvormil
    Sobib lastele
    Märksõnad: järvakandi mõis
     
    Nõiduslik volbriöö matk Järvakandi mõisas ja pargis
    Müstilisel volbriõhtul viib Järvakandi mõisa punapäine nõid teid jalutuskäigule veidi metsikusse, salapärasesse ja unustatud Järvakandi mõisa parki.

    Retkel saab kuulda pisut jubedaid lugusid Järvakandi mõisa ajaloost kui ka nõiaprotsessidest Eestis, samuti nõidadest ja nõidusest, kuhu on olnud segatud Eesti mõisarahvas.

    Matk ümber Järvakandi mõisasüdame ja läbi endise mõisa pargiala on natukene enam kui 2 km pikk ning viib nii üle ojade kui purrete, läbi metsa ja tihniku. Osalejatel soovitame riietuda soojalt ning jalga panna ilmastikule ja matkale vastavad jalanõud. Retke lõpus saab maitsta nõiajooki ning krõbistada nõiapräänikuid.

    Järvakandi mõisa peahoonet peeti omal ajal Eesti klassitsistliku mõisaarhitektuuri pärliks. Kahjuks põletati mõisa peahoone 1905. aasta ülestõusu käigus maha ning varemeis mõisahäärberit peale seda enam ei taastatud, kuid Järvakandi mõisasüda on oma hoonestuse ning planeeringuga säilinud võrdlemisi autentsel kujul tänapäevani ning algsest mõisa hoonestusest on alles lausa muljetavaldavad 22 hoonet. Muljetavaldavad olid ka Järvakandi mõisa maastikuprojektid ning suur inglise stiilis park, mis laius vähemalt 35 hektaril ning mille loomist nõustas omaaegne nimekas Saksa valgustusajastu aiandusteoreetik Christian Cay Lorenz Hirschfeld.