Piletiinfo
7 € / 5 €, perepilet 14 € (kehtib püsinäituse "Kohtumised" pilet)
7 € / 5 €, perepilet 14 € (kehtib püsinäituse "Kohtumised" pilet)
Sobib lastele
Näitus "Sõnumid kolmnurgas"
„Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest" ERMis alates 14. aprillist 2023!
Laulupidude, olümpiamängude, festivalide jm sündmuste, linnade ja asutuste suveniirrätikud olid 20. sajandil hinnatud aksessuaarid, mis ilmestasid nõukogude perioodil Eesti argipäeva. Rätikuid kavandasid tunnustatud kunstnikud, neis kajastusid eri kümnendite kunstivoolud ja moed ning tihti olid need disaineritele ka eestluse lõuendiks, kandes nõukogude halli argipäeva vabaduspüüdlusi ja -sõnumeid vabast maailmast.
Aastakümneid olid suveniirrätikud väga populaarsed ning nende loomine ja tootmine just Eestis väga laialdane. Teistes okupeeritud nõukogude vabariikides neid sellisel määral ei disainitud ega toodetud.
Tugev on ka olnud enda tehtud rätikute traditsioon. Sellised rätid tehti käepäraste vahenditega ja need sündisid enamasti spontaanselt, tähistamaks mõnda koosolemist või gruppi kuulumist näiteks suvepäevadel või malevas.
Näitus „Sõnumid kolmnurgas“ on osa nõukogude ajal hakkama saamise ja rahvuslike ideaalide säilitamise diskursusest, mida ERM oma näitustel kajastab. Rätikuid on läbi ajaloo kantud ühtsuse märgiks ja see sobis nõukogude ideoloogiasse hästi, aga üllatavalt palju oli just suveniirrätikute disainis loomevabadust ning üsna piiramatuid eneseväljenduse võimalusi. Seepärast räägib näitus ka sellest, kuidas argiesemete kaudu loodi turvatunnet, n-ö ridadevahelist iseolemist okupeeritud riigis. 20. sajandi suveniirrätikute traditsioon on kindlasti mõjutanud Eesti igapäevaelu nõukogude perioodil ja ka taasiseseisvumise ajal. Nendega on seotud lugusid ja emotsioone, mis tekitavad seoseid kõigil, kes neid mäletavad.
Näituse eeltööna korraldasime mahuka rätikute ja lugude kogumise aktsiooni „Kapist näitusele“. ERMile annetati enam kui 300 rätikut ja meile saadeti ka 60 toredat rätikutega seotud lugu, kus inimesed kirjutavad nende argiesemete tähtsusest.
Näituse ja näituse ajakirja-kataloogiga soovime tutvustada ka omaaegseid rätikute disainereid, kellest on kahjuks olnud vähe teada, sest kunstniku nime toote juures ei mainitud ning muuseumidki pole tihti rätikuid kunstnike nimede järgi kogunud. Ometi olid need disainerid kõik professionaalsed Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud tekstiilikunstnikud. Oleme intervjueerinud selliseid disainereid nagu Peeter Kuutma, Lylian Meister, Ilona Gurjanova, Kaire Tali, Mariann Kallas, Heli Karu, Linda Roos-Himma ja Sigrid Huik. Samuti oleme uurinud ajastu ja rätikute disaini kohta nõukogudeaegse Tallinna Moemaja peakunstnikult Kai Saarelt ja ajakirjanik Kalev Vapperilt, kes mäletab hästi 1980. aasta olümpiamängude Tallinna purjespordiregatti ja selle meeneid. Need põnevad intervjuud leiad näituselt.
Näituse ettevalmistamisel tegime koostööd EKA, ERRi, Tartu Linnamuuseumide, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Võrumaa Muuseumi, Pärnu Muuseumi ja Saaremaa Muuseumiga.
Kuraatorid: Kertu Saks, Kadi Haamer, Reet Piiri
Produtsent: Piret Simson
Näituse kujundus: Liina Unt
Näituse graafiline kujundus: Kadri Hallik
Tekstid koostasid: Kertu Saks ja Reet Piiri
Intervjuud: Kertu Saks
Fotograafid: Herkki-Erich Merila, Anu Ansu, Arp Karm, Berta Jänes
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Laulupidude, olümpiamängude, festivalide jm sündmuste, linnade ja asutuste suveniirrätikud olid 20. sajandil hinnatud aksessuaarid, mis ilmestasid nõukogude perioodil Eesti argipäeva. Rätikuid kavandasid tunnustatud kunstnikud, neis kajastusid eri kümnendite kunstivoolud ja moed ning tihti olid need disaineritele ka eestluse lõuendiks, kandes nõukogude halli argipäeva vabaduspüüdlusi ja -sõnumeid vabast maailmast.
Aastakümneid olid suveniirrätikud väga populaarsed ning nende loomine ja tootmine just Eestis väga laialdane. Teistes okupeeritud nõukogude vabariikides neid sellisel määral ei disainitud ega toodetud.
Tugev on ka olnud enda tehtud rätikute traditsioon. Sellised rätid tehti käepäraste vahenditega ja need sündisid enamasti spontaanselt, tähistamaks mõnda koosolemist või gruppi kuulumist näiteks suvepäevadel või malevas.
Näitus „Sõnumid kolmnurgas“ on osa nõukogude ajal hakkama saamise ja rahvuslike ideaalide säilitamise diskursusest, mida ERM oma näitustel kajastab. Rätikuid on läbi ajaloo kantud ühtsuse märgiks ja see sobis nõukogude ideoloogiasse hästi, aga üllatavalt palju oli just suveniirrätikute disainis loomevabadust ning üsna piiramatuid eneseväljenduse võimalusi. Seepärast räägib näitus ka sellest, kuidas argiesemete kaudu loodi turvatunnet, n-ö ridadevahelist iseolemist okupeeritud riigis. 20. sajandi suveniirrätikute traditsioon on kindlasti mõjutanud Eesti igapäevaelu nõukogude perioodil ja ka taasiseseisvumise ajal. Nendega on seotud lugusid ja emotsioone, mis tekitavad seoseid kõigil, kes neid mäletavad.
Näituse eeltööna korraldasime mahuka rätikute ja lugude kogumise aktsiooni „Kapist näitusele“. ERMile annetati enam kui 300 rätikut ja meile saadeti ka 60 toredat rätikutega seotud lugu, kus inimesed kirjutavad nende argiesemete tähtsusest.
Näituse ja näituse ajakirja-kataloogiga soovime tutvustada ka omaaegseid rätikute disainereid, kellest on kahjuks olnud vähe teada, sest kunstniku nime toote juures ei mainitud ning muuseumidki pole tihti rätikuid kunstnike nimede järgi kogunud. Ometi olid need disainerid kõik professionaalsed Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud tekstiilikunstnikud. Oleme intervjueerinud selliseid disainereid nagu Peeter Kuutma, Lylian Meister, Ilona Gurjanova, Kaire Tali, Mariann Kallas, Heli Karu, Linda Roos-Himma ja Sigrid Huik. Samuti oleme uurinud ajastu ja rätikute disaini kohta nõukogudeaegse Tallinna Moemaja peakunstnikult Kai Saarelt ja ajakirjanik Kalev Vapperilt, kes mäletab hästi 1980. aasta olümpiamängude Tallinna purjespordiregatti ja selle meeneid. Need põnevad intervjuud leiad näituselt.
Näituse ettevalmistamisel tegime koostööd EKA, ERRi, Tartu Linnamuuseumide, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Võrumaa Muuseumi, Pärnu Muuseumi ja Saaremaa Muuseumiga.
Kuraatorid: Kertu Saks, Kadi Haamer, Reet Piiri
Produtsent: Piret Simson
Näituse kujundus: Liina Unt
Näituse graafiline kujundus: Kadri Hallik
Tekstid koostasid: Kertu Saks ja Reet Piiri
Intervjuud: Kertu Saks
Fotograafid: Herkki-Erich Merila, Anu Ansu, Arp Karm, Berta Jänes
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Vaata lisaks: