Mai 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27
     
    Margus Tabor lõbusate lugudega oma Mammast ja Hiiumaast
    Margus Tabor räägib lõbusaid lugusid oma lapsepõlvest ja elust Hiiumaal.
    Enne ja pärast etendust on võimalik tutvuda Ojasaare lilleaiaga.
     
    Margus Tabor tegi oma vanaemast „Mamma lugudega“ kuulsaima hiidlase
     
    Näitleja Margus Tabor (58) on üles kasvanud Hiiumaal Suuremõisas oma vanaema Elfriede Kingsepa ehk Ella seltsis. Nüüd, paarkümmend aastat pärast Ella surma, tunneb terve Eesti teda kui Mammat.
     
    Marguse jutustatud ja kuulsaks mängitud hiiukeelsed „Mamma lood“ on päriselust, peategelaseks päriselt elanud Mamma – näitleja vanaema.
     
    Margus on ema poolt mitmendat põlve hiidlane, aga isast ja tema juurtest ei tea ta midagi, sest ema keeldus sellest rääkimast ja viiski saladuse endaga hauda kaasa.
     
    Kui Margus 1962. aastal sündis, polnud ta kooliõpetajast ema Elvi Kingsepp abielus. Sel ajal võis väikses maakohas vallaslapse saamine olla häbiasi. Elvi, paar aastat üle kahekümne, tegi elus kannapöörde – värvis oma heledad juuksed mustaks ja põgenes Hiiumaalt nii kaugele kui sai, Kohtla-Järvele. Alla aastase poja jättis ta oma ema hoolde. Kohtla-Järvel leidis Elvi endale mehe, Gunnari. Nad said korteri Sillamäele. Elvi jätkas seal õpetajatööd ning varsti sündisid lapsed Andres ja Tiina.
     
    Gunnar lapsendas Marguse ja tema järgi sai poiss endale uue perekonnanime – Tabor. Varem oli ta ema neiupõlvenime järgi Kingsepp.
     
    Kui uus elu sisse seatud, oli Elvi valmis ka esimese poja oma perre tooma. Margus prooviski veidi Sillamäe elu, aga Hiiumaal Mamma juures meeldis talle rohkem – seal tundis ta ennast kodus. Mammagi oli tütrele öelnud: „Margus jääb siia!“
     
    Kuna õpetajatel on suved vabad, veetis Elvi puhkusekuud koos teiste lastega Hiiumaal. Seega päris emata Margus ei kasvanud, kontakt ülejäänud perekonnaga oli tal olemas.
     
    Elvi sündis 1939. aastal Suuremõisas, täpsemalt Jeerikul. 1940. aastal, enne riigikorra muutumist, oli Elvi isa Oskar teinud mingi maadevahetuse, nii et pere kolis umbes kolme kilomeetri kaugusele Soonlepa karjamõisa mõisavalitseja majja. Seal veetis Elvi oma varase lapsepõlve.
     
    Et pääseda sõtta minekust, põgenes Oskar kodunt ja tema naine Elfriede jäi kolme tütrega üksi. Kui lapsed hakkasid koolis käima, kolis Elfriede Suuremõisa keskusesse, et laste koolitee oleks lühem. Mamma ja tüdrukute koduks sai mõisa seppade maja, mis oli hiljem ka Marguse kodu. See oli kahe pere maja, teises otsas elasid Möku Minde ja Kopa Eti, hiljem Kuli Leene.
     
    1990. aastate maareformi käigus tagastati Mammale maa Soonlepal, aga sellest majast, kus ta kunagi elas, on alles ainult alusmüürid. „See oli nagu muinasjutt, et meil on midagi tagasi saada,“ ütleb Margus. „Esialgu polnud mul selle kohaga sidet, aga nüüd on küll.“
     
    Maja, kus Margus Mammaga elas, tagastati Rootsis elanud proua Evale. Ta lubas Mammal ja Kuli Leenel surmani oma kodus elada. „Kui Mamma 1997. aasta juunis suri, siis kolisime kiiresti välja,“ meenutab Margus. 35aastane mees tundis siis, et on kaotanud oma kodu, kuigi oli juba aastaid mandril õppinud ja töötanud.
     
    Samal sügisel käis Margus koos ema ja tädiga sealt asju viimas. Nad tegid naabrite juures enda õuntest mahla. „Majaomanik Eva ütles, et me võime võtta sealt nii palju õunu, kui tahame. Nagu oleks need tema istutatud,“ muigab Margus. „Kütsin ahju kuumaks, toetasin selja vastu ahju. See oli mu viimane õhtu kodus.“
     
    Margus arvab, et just emalt ja Mammalt on ta oma näitlejageenid saanud – mõlemas oli see alge olemas. Lapselapse meelest tegi Mamma teatrit, kui tahtis mingit eesmärki saavutada või teistes emotsioone esile kutsuda. Külamuttide ümber sõrme keeramisega sai ta osavalt hakkama. Kui Margus 1980. aastal lavakooli astumise järel Lisl Lindau juubelile sattus, mõtles ta seda seltskonda vaadates, et kui Mamma oleks teises keskkonnas elanud ja haridust saanud, siis oleks võinud tedagi näha seal näitlejate seas.
     
    Ema Elvi kolis pärast pensionile jäämist tagasi Hiiumaale. Seal hakkas ta korraldama näitemänge ja looma vemmalvärsse. Ema ütles, et lõpuks ometi saab ta teha seda, mida tahab.
     
    Et Margusel on esinejaannet, märkas juba ta õpetaja Ülle Juhe Suuremõisa 8klassilises koolis. Ta saatis poisi deklamaatorite konkursile. Margus võitis selle ja sai edasi järgmisse vooru Tallinnas.
     
    Juba kooli ajal tegi Margus näitemängu – tõmbas suvel kuuri ukse ette teki, mis asendas eesriiet, ja pani lastega kokku kirju kava. Häda oli ainult publikuga, keda eriti polnud. Kui Margus nüüd „Mamma lugusid“ esitab, pole publikust puudust.
     
     
    Üritus toimub hubasel õuealal! Istuda saab toolidel või võta kaasa enda piknikutekk!
     
    Kohapeal on võimalik osta kerged snäkid ja joogid!
     
    Tule veeda kena suveõhtu Virumaa südames!