KOSE VALLA JALGRATTAMATK
Kose valla jalgrattamatk toimub 26. augustil.
Start kl 12.00 Oru külakeskuse juurest.
Marsruut: Oru-Pahkla-Angerja-Oru.
Kose valla jalgrattamatk toimub 26.08.2023 algusega kell 12 Oru külakeskuse juurest.
Seekord ületame valla piirid ja sõidame Kohila valda.
Mida on oodata?
Naabervallas külastame Pahkla raketibaasi -6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee 14. õhukaitsediviisi 94. õhutõrjebrigaadi õhutõrje raketibaas Pahkla küla lähedal.
Raketibaas rajati Pahklasse 1973. aastal ning asus umbes 195 hektari suurusel alal. Baasis oli 2. divisjonigrupi juhtkond (s/o 56178), neli juhtimiskeskust, igaühe ümber kolm stardiseadeldist nelja S–200 tüüpi seniitraketikompleksi stardipaigaga ja kahe radarijaamaga (1 ja 5. seniitraketidivisjonid (s/o 56178-I ja s/o 56178-N)). Pahklas oli baasi tehniline rühm ja raketihoidla, tehniline divisjon asus Raudalus.
Baasis oli u 36 hoonet ja rajatist: -kasarmud, korterelamu, pereelamud, angaarid, kopteriplats, radarimäed, juhtimiskeskused, kütusehoidla, vahtkonnahoone jm.
Pahkla raketibaasi juhtimiskeskus
Pahkla küla rahnukogum
Pahkla Suurkivi ehk Eestimaa kivide kuningas polegi kõhuümbermõõdu järgi kõige suurem rändrahn. Kivi pikkus on 10,1 m, laius 9,7 m, kõrgus 4,3 m, suurim ümbermõõt 29,7 m. Rahnude suuruse järjekorras on ta alles 32. kohal. Suurima ümbermõõduga on Kabelikivi Harjumaal 58 m, kõrgeim Tammispea kivi samuti Harjumaal 7,8 m. Suurkivi on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all.
Rahvajutu järgi korraldanud Pahkla mõisasaksad kivi juurde väljasõite. Mõisnik korraldanud oma külalistele tantsupidusid. Kivi otsas olnud siis kaetud laud, söödud ja tantsitud. Pidu peetud kivi juures vahel ka Eesti Vabariigi ajal. Kivil mahtunud tantsima 12 paari. Ühte kiviprakku olevat kukkunud mõisahärra kulduur, mis olla seal tänini.
Suurkivi lähedal paiknevad veel Vaeslapse leinakivi ehk Mari nutukivi ja Määrakivi ehk Mägrakivi, Lasketiirukivi, kaugemal Salu talu põllumaal Salu Põllukivi ehk Linnukivi, Visja küla põllumaal paikneb viieski rabakivirahn Ussipõllu Suurkivi ehk Reinu kultuskivi. Kivi lael on 17 kultuslikku lohku.
Eesti on hiidrahnude poolest rikkaim maa Euroopas. Hiidrahne on Eestis teada kokku 87, rändrahne ja kivikülve rohkem kui 1600. Looduskaitse all on kõigist Eesti kivikülvidest, rändrahnudest ja hiidrahnudest ligi 200 kõige tähelepanuväärsemat.
Vanasti arvati, et rändkivid on Maale sadanud Kuul toimunud vulkaaniliste pursete tagajärjel. Leidus ka neid, kes püüdsid tõestada, et imelikud kivid pärinevad kosmosest kukkunud planeetide tükkidest. 19. sajandil olid teooriad, et rändkivid sadasid taevast.
Eesti Kivide kuningas
Angerja linnus
15. sajandi alguses kuulus Angerja mõis Bernd Kudesel'ile ning küla Wilken Kudesel'ile. 1451. a müüdi mõis Saksa Ordu valdusesse, kes läänistas selle juba 1455 edasi Brun Wetberg'ile. Angerja mõisa on esimest korda mainitud 1424. 18.sajandi alguseks oli mõisa kivist peahoone varemetes. Vasall-linnus hävis oletatavalt Liivi sõjas.
Kalvi Aluve arvates ehitati Angerja majalinnus kahes ehitusetapis: alghoone rajati umbes 15. saj alguses, seda laiendati 15. saj keskpaiku arvatavasti Kudeselide suguvõsa poolt. Brun Wetbergi ajal ehitati nähtavasti lõplikult välja.
Angerja mõis on ilmselt asutatud kunagise Angerja raua- ja keskaegse küla kohale või kõrvale.
Linnuse juurest asulakohast leiti 1963 hõbeaare. Peaaegu 3 hektaril tuvastatud kultuurkiht pärineb kunagisest Angerja külast.
Suurt, 25 adramaa suurust küla on kirjalikes allikates esimest korda mainitud juba 13. sajandi I poolel Taani hindamisraamatus (Angær). Paul Johanseni hinnangul oli 1424. aastaks pool Angerja külast juba mõisastatud, st selle kohale oli rajatud mõis. Küla teine pool jäi 17. sajandil moodustatud Pahkla mõisa alale.
Arheoloogilised kaevamised toimusid veel 1987 linnuse varemest u 150 m põhja pool seoses sovhoosi heinaküüni ehitamisega. Siis leitud hoone ja hõbeaare pärinevad tõenäoliselt 12.–13. sajandist.
Tänaseks on mõisasüdames kõik ajaloolised hooned maapinnast kõrgemal täielikult hävinud. Angerja mõisa viimane, tsaariaja lõpul toiminud peahoone paiknes linnusevaremest põhja pool oleva heinamaa ja tee vahel, kus praegu on võsa.
Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla.
Angerja linnus
Pahkla mõis
Mõis rajati Pahkla küla asemele 17. sajandi alguses, tollal kuulus valdus Lodedele. Pahkla omanikeks on olnud ka von Fersenid, von Knorringud, von Mohernschildid. Alates 1861. aastast kuulus mõis Alexei von Baranoffile. Sama sajandi lõpus oli veel von Baggehufwudide ja von Taubede käes.
Mõisa peahoone oli pikk madala katusega ühekorruseline kivihoone. Lisaks oli arvukalt kõrvalhooned. Pahkla park oli suur ja liigirohke.
Mõisa peahoone põletati maha 1905. aastal.
Legend räägib, et viimasel mõisaomanikul Lindemannil olid kõik hooned ükshaaval nagu iseenesest põlema läinud – kindlustushüvitise saamiseks. Hiljem elas mõisasüdames hulk inimesi ja seal olid karjalaudad.
Nüüdseks on pargi alal hulga müüre. Pahkla mõisa park looduskaitse all.
Pahkla mõisa peahoone pärast 1905.aasta põlengut
Matkatee äärde jäävad veel Kabeli ja Nõmme kõrts, paeaugud ja muudki. Matka saadavad juttudega Ly Renter ja Arne Kivistik. Ujuda saab ka kui ilm lubab.
Matka lõpetamine ja supilaud on Orus.
Oru Külakeskuses toimub ka ühine supisöömine matka lõpus.
Matkale registreerimine:
https://forms.gle/grTeGHgqrMTjMmob6
Start kl 12.00 Oru külakeskuse juurest.
Marsruut: Oru-Pahkla-Angerja-Oru.
Kose valla jalgrattamatk toimub 26.08.2023 algusega kell 12 Oru külakeskuse juurest.
Seekord ületame valla piirid ja sõidame Kohila valda.
Mida on oodata?
Naabervallas külastame Pahkla raketibaasi -6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee 14. õhukaitsediviisi 94. õhutõrjebrigaadi õhutõrje raketibaas Pahkla küla lähedal.
Raketibaas rajati Pahklasse 1973. aastal ning asus umbes 195 hektari suurusel alal. Baasis oli 2. divisjonigrupi juhtkond (s/o 56178), neli juhtimiskeskust, igaühe ümber kolm stardiseadeldist nelja S–200 tüüpi seniitraketikompleksi stardipaigaga ja kahe radarijaamaga (1 ja 5. seniitraketidivisjonid (s/o 56178-I ja s/o 56178-N)). Pahklas oli baasi tehniline rühm ja raketihoidla, tehniline divisjon asus Raudalus.
Baasis oli u 36 hoonet ja rajatist: -kasarmud, korterelamu, pereelamud, angaarid, kopteriplats, radarimäed, juhtimiskeskused, kütusehoidla, vahtkonnahoone jm.
Pahkla raketibaasi juhtimiskeskus
Pahkla küla rahnukogum
Pahkla Suurkivi ehk Eestimaa kivide kuningas polegi kõhuümbermõõdu järgi kõige suurem rändrahn. Kivi pikkus on 10,1 m, laius 9,7 m, kõrgus 4,3 m, suurim ümbermõõt 29,7 m. Rahnude suuruse järjekorras on ta alles 32. kohal. Suurima ümbermõõduga on Kabelikivi Harjumaal 58 m, kõrgeim Tammispea kivi samuti Harjumaal 7,8 m. Suurkivi on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all.
Rahvajutu järgi korraldanud Pahkla mõisasaksad kivi juurde väljasõite. Mõisnik korraldanud oma külalistele tantsupidusid. Kivi otsas olnud siis kaetud laud, söödud ja tantsitud. Pidu peetud kivi juures vahel ka Eesti Vabariigi ajal. Kivil mahtunud tantsima 12 paari. Ühte kiviprakku olevat kukkunud mõisahärra kulduur, mis olla seal tänini.
Suurkivi lähedal paiknevad veel Vaeslapse leinakivi ehk Mari nutukivi ja Määrakivi ehk Mägrakivi, Lasketiirukivi, kaugemal Salu talu põllumaal Salu Põllukivi ehk Linnukivi, Visja küla põllumaal paikneb viieski rabakivirahn Ussipõllu Suurkivi ehk Reinu kultuskivi. Kivi lael on 17 kultuslikku lohku.
Eesti on hiidrahnude poolest rikkaim maa Euroopas. Hiidrahne on Eestis teada kokku 87, rändrahne ja kivikülve rohkem kui 1600. Looduskaitse all on kõigist Eesti kivikülvidest, rändrahnudest ja hiidrahnudest ligi 200 kõige tähelepanuväärsemat.
Vanasti arvati, et rändkivid on Maale sadanud Kuul toimunud vulkaaniliste pursete tagajärjel. Leidus ka neid, kes püüdsid tõestada, et imelikud kivid pärinevad kosmosest kukkunud planeetide tükkidest. 19. sajandil olid teooriad, et rändkivid sadasid taevast.
Eesti Kivide kuningas
Angerja linnus
15. sajandi alguses kuulus Angerja mõis Bernd Kudesel'ile ning küla Wilken Kudesel'ile. 1451. a müüdi mõis Saksa Ordu valdusesse, kes läänistas selle juba 1455 edasi Brun Wetberg'ile. Angerja mõisa on esimest korda mainitud 1424. 18.sajandi alguseks oli mõisa kivist peahoone varemetes. Vasall-linnus hävis oletatavalt Liivi sõjas.
Kalvi Aluve arvates ehitati Angerja majalinnus kahes ehitusetapis: alghoone rajati umbes 15. saj alguses, seda laiendati 15. saj keskpaiku arvatavasti Kudeselide suguvõsa poolt. Brun Wetbergi ajal ehitati nähtavasti lõplikult välja.
Angerja mõis on ilmselt asutatud kunagise Angerja raua- ja keskaegse küla kohale või kõrvale.
Linnuse juurest asulakohast leiti 1963 hõbeaare. Peaaegu 3 hektaril tuvastatud kultuurkiht pärineb kunagisest Angerja külast.
Suurt, 25 adramaa suurust küla on kirjalikes allikates esimest korda mainitud juba 13. sajandi I poolel Taani hindamisraamatus (Angær). Paul Johanseni hinnangul oli 1424. aastaks pool Angerja külast juba mõisastatud, st selle kohale oli rajatud mõis. Küla teine pool jäi 17. sajandil moodustatud Pahkla mõisa alale.
Arheoloogilised kaevamised toimusid veel 1987 linnuse varemest u 150 m põhja pool seoses sovhoosi heinaküüni ehitamisega. Siis leitud hoone ja hõbeaare pärinevad tõenäoliselt 12.–13. sajandist.
Tänaseks on mõisasüdames kõik ajaloolised hooned maapinnast kõrgemal täielikult hävinud. Angerja mõisa viimane, tsaariaja lõpul toiminud peahoone paiknes linnusevaremest põhja pool oleva heinamaa ja tee vahel, kus praegu on võsa.
Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla.
Angerja linnus
Pahkla mõis
Mõis rajati Pahkla küla asemele 17. sajandi alguses, tollal kuulus valdus Lodedele. Pahkla omanikeks on olnud ka von Fersenid, von Knorringud, von Mohernschildid. Alates 1861. aastast kuulus mõis Alexei von Baranoffile. Sama sajandi lõpus oli veel von Baggehufwudide ja von Taubede käes.
Mõisa peahoone oli pikk madala katusega ühekorruseline kivihoone. Lisaks oli arvukalt kõrvalhooned. Pahkla park oli suur ja liigirohke.
Mõisa peahoone põletati maha 1905. aastal.
Legend räägib, et viimasel mõisaomanikul Lindemannil olid kõik hooned ükshaaval nagu iseenesest põlema läinud – kindlustushüvitise saamiseks. Hiljem elas mõisasüdames hulk inimesi ja seal olid karjalaudad.
Nüüdseks on pargi alal hulga müüre. Pahkla mõisa park looduskaitse all.
Pahkla mõisa peahoone pärast 1905.aasta põlengut
Matkatee äärde jäävad veel Kabeli ja Nõmme kõrts, paeaugud ja muudki. Matka saadavad juttudega Ly Renter ja Arne Kivistik. Ujuda saab ka kui ilm lubab.
Matka lõpetamine ja supilaud on Orus.
Oru Külakeskuses toimub ka ühine supisöömine matka lõpus.
Matkale registreerimine:
https://forms.gle/grTeGHgqrMTjMmob6