Mai 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
    Sobib lastele
     
    Heinalise eine Pärnaõue Pererestos
    "Silk on põline talupoja söömaaeg ja töömehe toit." Peamine leivakõrvane oli soolatud kala. Peipsi ääres soolati kaladest kõige enam rääbist.
    Ülemöödunud sajandil oli eesti talurahva toidus kala, eriti soolakala osa liha osast suurem, s.t. et kala, nimelt silku, sai näpu vahel hoida ja leiva kõrvale hammustada sagedamini ja igapäevasemalt kui liha.
    Eelmise sajandi vahetusel pandi lõunaks leivakotti leiba, silku ja kartulipirukat.

    Rahvakultuuri lehel kanne: https://rahvakultuur.ee/2021/12/14/r22bise_soolamine_rannapungerjal/