N 6 juuli kell 19 Jaani kirik
MEELTE VIDEVIK
Marcel Johannes Kits (tšello), Maarika Järvi (flööt), Ingely Laiv-Järvi (oboe), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Neeme Järvi
Kavas Kristjan Järvi „Meelte videvik“ (esiettekanne), Haydn, Holst
Klaaspärlimängu avakontsert võõrustab eesti muusika absoluutseid tippe, kes on kodumaist muusikakultuuri tutvustanud ja toonud pildile üle maailma. Haydni kuulsas tšellokontserdis soleeriv Marcel Johannes Kits kuulub oma põlvkonna paljutõotavamate tšellistide hulka. Tema tasemest tunnistavad III koht väga mainekal kuninganna Elizabethi konkursil (2022) ning auhinnalised preemiad paljudel teistel rahvusvahelistel konkurssidel. Kitse viimaste kontsertide seas on olnud üleastumised koos Belgia rahvusliku orkestri, Eesti Festivaliorkestri ja ERSOga. Maailma tuntuim eesti päritolu muusikute suguvõsa Järvide dünastia on kontserdil esindatud igas mõttes – maestro Neeme Järvi juhatusel toob festivali esindusorkester Klaaspärlimäng Sinfonietta esiettekandele Kristjan Järvi verivärske uudisteose; dünastia liikmeid võib kuulda ka solisti ja orkestrandi rollis. Kristjan Järvi uudisteose kõrval on kontserdi tõmbenumbriks kahtlemata ka Haydni legendaarne „Lahkumissümfoonia“, mille efektne lõpp lisab väärikale kavale teatraalsust.
R 7 juuli kell 19 Jaani kirik
VASTUVOOLU: VÜRST ANDRÉ VOLKONSKY – 90
Aleksei Ljubimov (klaver, Austria), Helen Lokuta (metsosopran), Prezioso, Peeter Volkonski
Kavas Volkonsky, Haydn, Schubert, Sõlvestrov, Pärt
Festivali teise kontserdiga avaldab Klaaspärlimäng austust teisitimõtlejatele, vastuvoolu ujujatele. Venemaa riiklik režiim – praegustes oludes iseäranis teravalt aktuaalne – on sünnitanud hulganisti dissidente, kellest mitmed on ka Eestiga seotud olnud. Kontsert on pühendatud helilooja vürst André Volkonskyle, Eesti muusiku, näitleja ja lavastaja Peeter Volkonski isale, kes oli lisaks komponeerimisele väljapaistev klavessinist ja vanamuusika tundja. Muuhulgas avaldas ta tohutut mõju Hortus Musicuse tekkimisele. Kontserdikülastajal on ainulaadne võimalus saada osa nii Volkonsky muusikalisest pärandist kui tema mõtetest muusika kohta, mida esitab vürsti poeg Peeter Volkonski. Peaesinejana astub üles praegu Prantsusmaal resideeruv maailmakuulus pianist Aleksei Ljubimov, kes oli aastaid tagasi samuti sunnitud kodumaalt lahkuma. Dissidentlikku konteksti sobitub erakordselt hästi ka kavas sisalduv ea- ja mõttekaaslaste Arvo Pärdi ja Valentõn Sõlvestrovi looming.
R 7 juuli kell 22 Jaani kirik
PILDID NÄITUSELT
Johan Randvere (klaver, kommentaarid), Anna Litvinova (liivajoonistused)
Kavas Mussorgski, Eller
Modest Mussorgski surematu klaveritsükkel „Pildid näituselt“ on inspireerinud lugematul hulgal heliloojaid ja interpreete ning pannud aluse paljudele seadetele ja töötlustele. Tänavusel Klaaspärlimängul annavad Mussorgski värvikale muusikale pianist Johan Randvere esituses uue tõlgenduse kunstnik Anna Litvinova lummavad liivajoonistused, mis sünnivad kohapeal. Nii kordub ajalugu justkui ümberpööratud kujul – kui Mussorgski sai komponeerides inspiratsiooni Viktor Hartmanni maalidest, siis nüüd on Litvinova liivamaalide ajendiks Randvere mäng. Kujutava kunsti ja muusika kohtumine täidab ka Klaaspärlimängu olulist ideed erinevate kunstiliikide ühendamisest. Johan Randvere on arvukate tunnustustega pärjatud pianist, kes on muuhulgas üles astunud kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Milano Puccini nim saal jt ning soleerinud Eesti esindusorkestrite ees. Vene juurtega eesti kunstniku Anna Litvinova tööd on eksponeeritud paljudes galeriides nii grupi- kui ka üksiknäitustel ning tema teoseid on alaliseks näituseks omandanud Eesti Kunstimuuseum. Värvitundliku ja julge loojana on Litvinova tegevuspõld lai; lisaks maalikunstile on ta mh ka hinnatud heliplaatide kujundaja.
L 8 juuli kell 19 Jaani kirik
VÕLUKEELED
Kremerata Baltica, Rémi Boucher (kitarr, Kanada), Džeraldas Bidva (viiul, Leedu), Stella Zaķe (viiul, Läti)
Kavas Bach, Vivaldi, Giuliani, Ligeti
Eelmine aasta suuri tähtpäevi tähistanud Baltimaade esindusorkester Kremerata Baltica rõõmustab taas Klaaspärlimängu publikut oma elamusrohke mängu ja sisuka kavaga. Seekord teeb Kremerata koostööd maailmakuulsa kanada kitarrivirtuoosi Rémi Boucher’ga, kelle puhul on köitev nii tehniline meisterlikkus ja omanäoline mängustiil kui ka innovaatiline mõtlemine, mis laiendab kitarri väljendusvõimalusi. Boucher on võitnud vähem kui kahe aastaga esikohad kõigil olulisematel rahvusvahelistel kitarrikonkurssidel; talle on loodud uudisteoseid ning ta on esinenud soolokontsertidega ja sümfooniaorkestrite solistina üle maailma. Barokiaja suurmeistrite Bachi ja Vivaldi säravad teosed on kontserdi kavas kõrvuti 19. sajandi juhtiva kitarrivirtuoosi Mauro Giuliani loomingu ja ühe tuntuma avangardmuusika esindaja György Ligeti muusikaga.
P 9 juuli kell 19 Jaani kirik
STABAT MATER / MUSICA BALTICA & MEDITERRANEA
Kajsa Dahlbäck (sopran, Soome), Helsinki Baroque
Kavas Buxtehude, Meder, Victoria, Cancionero de Upsala
Soome kõrgprofessionaalse vanamuusikat viljeleva koosseisu Helsinki Baroque mängijad koos väljapaistva soprani Kajsa Dahlbäckiga toovad Klaaspärlimängule huvipakkuva läbilõike 16. ja 17. sajandi hiilgavast muusikast, ühendades omavahel Läänemere-äärses kultuuriruumis loodud teosed Vahemere piirkonnast pärit muusikapärandiga. Kontserdikavas on olulisel kohal Eesti seisukohast märgiline helilooja Johann Valentin Meder, kes tegutses mõnda aega Tallinnas ja komponeeris siin ühe esimestest saksakeelsetest ooperitest – lavateose „Kindlameelne Argenia“. Kajsa Dahlbäck on kogenud vanamuusika, klassika ja nüüdisteoste esitaja, kes on soleerinud Soome juhtivate orkestrite ees ja astunud üles arvukatel festivalidel. Dahlbäcki juhitud vanamuusikaansambel Earthly Angels on üllitanud kaks kõrget tunnustust pälvinud CD-d ning 2013. aastast on laulja ka vanamuusika festivali Vaasa Baroque kunstiline juht. Juba kakskümmend aastat tegutsenud Helsinki Baroque on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse, eriti saksa ja balti muusika esitajana, ning andnud kontserte kõige mainekamates saalides, nagu Kölni filharmoonia, Tokyo Suntory Hall, Amsterdami Concertgebouw jt.
E 10 juuli kell 19 Jaani kirik
KURIOOSUMID!
Albin Paulus (parmupill, sokusarv), Christoph Angerer (viola d’amore), Peter Frisée (klavessiin), Concilium musicum Wien (Austria)
Kavas Haydn, Albrechtsberger, Weißmann
Austria silmapaistva ansambli Concilium Musicum Wieni ja parmupillivirtuoosi Albin Pauluse ühiskontsert on kõike muud kui tavaline ja tõsine. Meeleolukas kava toob publikuni klassikalise muusika teosed ootamatult humoorikates kombinatsioonides ja koosseisudes. Näiteks võib kuulda parmupillile kirjutatud kontserti austria heliloojalt Johann Georg Albrechtsbergerilt. Karismaatiline Albin Paulus on tuntud multitalendina, kes lisaks parmupilli meisterlikule valdamisele on ka joodeldaja, torupilli- ja sokusarvemängija ja tõeline hääleakrobaat. Ajakirjanduses on teda nimetatud pöörast loomejõudu omavaks geniaalseks artistiks. Ainult ajastupillidel mängiva Concilium Musicum Wieni repertuaar ulatub barokiajastu teostest 19. sajandi tantsumuusikani ning kollektiiv on tuntud unarusse jäetud heliloojate loomingu taasavastaja ja propageerijana. Ansambli kõrgetasemeline esituskunst on jäädvustatud mitmele CD-le, raadiosalvestistele ja teleülesvõtetele. Mozarti kõigi kirikusonaatide salvestamisega pälviti Mozarti Ühingult ja Viini linnalt Mozarti interpretatsiooni preemia „Flötenuhr“.
E 10 juuli kell 22 Jaani kirik
VIINIST INSPIREERITUD
Elisabeth Plank (harf, Austria)
Kavas Zamara, Spohr, Mahler, Kowalsky (esiettekanne), Parish-Alvars
Kui otsida Euroopa muusikapealinna, siis on selle tiitli vääriliseks kahtlemata Viin – linn, mis on olnud koduks ja tegutsemispaigaks lugematutele suurkujudele alates Mozartist ja Beethovenist ning lõpetades Mahleri ja Schönbergiga. Lisaks nendele kõige tuntumatele nimedele on Viini heliloojate nimekirjas veel palju teisigi, kelle väärt muusika ootab avastamist. Käesoleva kontserdi kava ongi koondunud eri sajanditel Viinis tegutsenud ja tegutsevate heliloojate ning nende üsna ebatavalisele instrumendile loodud soolomuusika ümber. Sealhulgas tuleb esiettekandele uudisteos noorelt heliloojalt Annamaria Kowalskylt, kes on Arvo Pärdi Keskuse residentuuriprogrammi esimene stipendiaat. Harfi soolokontserdid ei ole just sagedased sündmused, kuid austria tõusev klassikatäht, noor harfimängija Elisabeth Plank tõestab veenvalt selle pilli solistlikku potentsiaali ja mitmekülgseid võimalusi. 17-aastaselt Viini Konzerthausis debüteerinud harfist on võitnud hulga rahvusvahelisi konkursse, andnud välja kolm kõrget tunnustust pälvinud sooloplaati ning on ajaloo esimene harfimängija, kes sai valitud programmi New Austrian Sound of Music saadikuks aastateks 2023–2024.
T 11 juuli kell 19 Jaani kirik
CARMEN
Giunter Percussion (Leedu), Džeraldas Bidva (viiul, Leedu), Tadas Motiečius (akordion, Leedu), Leedu Kammerorkester, dirigent Modestas Pitrėnas
Kavas Bizet-Štšedrin, Bartulis, Pelēcis, Malcys
Klaaspärlimäng lõpeb energilise ja kirgliku finaaliga, mille keskmes on Bizet’ legendaarne ooper „Carmen“ ja sellest inspireeritud Rodion Štšedrini balleti „Carmen-süit“ muusika. Štšedrini naisele, priimabaleriin Maia Plissetskajale pühendatud teosest sai helilooja tuntuim helitöö. Festivali lõppkontserdil vahendavad Štšedrini rikkalikku kõlamaailma ning läti ja leedu heliloojate loomingut Leedu parimad kollektiivid ja interpreedid: Leedu esimene sellelaadne löökpilliansambel Giunter Percussion, üle kolmekümne konkursi laureaat akordionist Tadas Motiečius, Kremerata Baltica kontsertmeister Džeralda Bidva ja üleilmselt tuntud Leedu Kammerorkester. Kontserti juhatab rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent Modestas Pitrėnas, kes on oodatud külaline nii ooperilavadel kui kontserdisaalides. Pitrėnas on Leedu sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht ning hooajast 2018/2019 ka St Galleni sümfooniaorkestri peadirigent.