Mai 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 juuli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 aug 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 sep 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 okt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 nov 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
    Piletiinfo
    Tasuta
     
    ERMi teadusseminar: “Värvitud kehad”
    Katrin Alekand ja Oskar Poll (näituse “Õige keha, vale keha?” kaaskuraatorid)
    ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ja veebis.

    ERMi teadusseminar keskendub sel korral tätoveermise ja teiste kehamuutmistehnikate ajaloole.

    Lääne ühiskonnas on kaua nimetatud erinevaid kehamuutmistehnikaid ühisnimetajaga, kas värvitud või märgitud kehadeks. Kuigi inimesed on tuhandeid aastaid muutnud oma sünnipärast keha läbi erinevate kehamuutmistehnikate, siis lääne kultuuriruumis on normina valitsenud peamiselt puhta keha hoidmine. Nii eristuti teadlikult teistest nn barbaarsetest rahvustest, aga ka neist, kes olid nö piiripealsed, kahtlased grupid. Üks varaseim selline näide pärineb juba roomlastelt, kes andsid tänapäevase Suurbritannia tolleaegsetele elanikele meieni säilinud nime: piktid. Ladina keeles tähendab see otseselt inimesi, kes on värvitud, pildilised.

    Tänapäeval võib see kõik tekitada palju arusaamatusi, kuna erinevad viited ajaloolises materjalis värvitud või märgitud isikutele võivad viidata nii tätoveerimisele, värvidega (näiteks indigo) kaunistatud kehale, armistamisele kui ka hennale. Kuna me ei tea sageli algset konteksti, siis kipume oletama olemasolevate teadmiste piires ning analoogiale toetudes. See aga on tekitanud erinevaid küsimusi ja arutelusid nii selle üle, kes olid näiteks tätoveeritud ja kes ei olnud, kui ka erinevaid tõlgendusi, mille käigus luuakse väärtõlgendusi või arusaamu, mis võivad jääda kauaks käibele.

    Kuigi mitmed antropoloogid on väitnud, et ilmselt kõik rahvad on ajaloos ennast mingil moel märgistanud, siis Eesti puhul saame sellest kindlatele allikatele tuginedes rääkida alles 19. sajandist alates. Sellest ajast on teada esimesed teated sunniviisiliselt märgistatud kriminaalidest ning hilisemast vabatahtlikult märgistatud meremeestest ning me saame ka väita, et tegemist oli tätoveerimistehnikaga. Konkreetse juhtumina vaatame lähemalt ühte tuntud teost kui väärtõlgendatud kehakujutamist Eesti kunstist – Eduard Wiiralti ‘Lamav akt tätoveeritud käega’.
    Seekordne teadusseminar on seotud ERMi näitusega “Õige keha, vale keha?”.

    Ettekandele järgneb akadeemiline arutelu.
    Kõik huvilised on väga oodatud!
    Üritus toimub hübriidvormis ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ja veebis.
    Link MS Teamsi koosolekule: https://bit.ly/3z0lYd3