Piletiinfo
Piletid ainult eelmüügis süsteemis: www.ticketbest.eu
Piletid ainult eelmüügis süsteemis: www.ticketbest.eu
ANTON BATAGOV. Suur klaverikontsert "Sergei Rahmaninovi valitud kirjad"
ANTON BATAGOV (helilooja ja klaverimängija) TALLINNAS!
Unikaalne muusikateoste sari “Sergei Rahmaninovi valitud kirjad”, mille üheks osaks on ka muusikaline kiri Eesti heliloojale Arvo Pärdile. Rahmnaninovi kirjad tulevad esitusele Tallinnas.
Tema esitus ületab materiaalse maailma (“Crescendo” ajakiri, Saksamaa)
Anton Batagov on klaverimängijatest müstik. Osaliselt šamaan, osaliselt šõumees, elustub tema sõrmete all teine maailm, spirituaalse energia uus kiht, täiesti teistmoodi kuulamisviis. (ajakiri “Time out New York”)
Batagov raputab lahti meie ettekujutuse sellest, kuidas üks sooloesitus kõlada võiks. (“The Gathering Note”, Seattle)
Anton Batagov on üks uus-klassika mõjukamaid ja ikoonilisemaid figure maailmas. Iga tema album, kontsert või heliteose esiettekanne on suur sündmus kultuurimaastikul. Batagov mängib maailma mainekaimatel lavadel.
Anton Batagovi lähim koostööpartner ja võtmeinstrumentalist on Philip Glass, kellega koos on nad tuuritanud maailmas juba pea dekaadi. Tema Glassi albumid on pälvinud tunnustust kriitikutelt, neid on müüdud tuhandeid ning kuulatud miljoneid.
Anton Batagovi debüütplaat, 160-minutiline Messiaeni “Vingt regards sur l'Enfant Jesus” (1990) lindistus oli suur sensatsioon. Tuntud ameerika kriitik Richard Konstelanetz iseloomustas Antoni 1993. aasta Bachi “The Art of the Fugue” lindistust kui kütkestavaimat Bachi interpretantsiooni pärast Glenn Gouldi.
Heliloojana on Batagovil oma eriline toon: tema kompositsioonide post-minimalistlik keel põhineb kirikukellade harmoonial ja rütmilisel mustril, mis on põimitud budistliku filosoofia vaimuga, avangardistliku kunsti dünaamilise pulsi ning progressiivse rokk-muusika jõulisel energiaga. Tema diskograafia koosneb enam kui 50 albumist. Batagov on kirjutanud ka rohkelt filmi- ja tunnusmuusikat hulgale telekanalitele.
Aastatel 2007-2009 peatas Batagov kontserttegevuse ja keskendus oma tööde lindistamisele. Alates 2009. aastast on ta tulnud aga välja terve seeria sooloprogrammidega klaverile. Tema repertuaaris kohtuvad kaasaegne klassika ja ajaloolised suurkujud. Ühes John Cage’i, Morton Feldmani, Philip Glassi ja Michael Nymaniga, kohtab Batagovi esitustes ka Bachi, Pachelbeli, varajast inglise muusikat, Mozarti, Schubertit, Debussyd ja teisi. Samuti esitab ta oma originaalloomingut.
Tema esituses kõlav muusika koosneb küll helilooja kirjutatud nootidest, mis on mängitud täpselt samas järjekorras, kuid tundub, juskui oleks muusika on lahti võetud eraldi helideks; need on ümbermõtestatud, peegeldunud üksteises ja koondatud uueks tervikuks."
Sergei Rahmaninovi valitud kirjad:
”2012. aasta oktoobriskülastasin Sergei Rahmaninovi hauda. Rahmaninov on maetud New Yorgi läheduses asuvale Kensico kalmistule Valhalla külakeses. Kalmistu on ümbritsetud maaliliste mägede, idülliliste järvede ja ojade ning hoolitsetud majapidamistega. Ta lebab seal koos teiste tuntud tegelastega kultuuri-, poliitika- kui äriringkondadest. Aga samamoodi on see viimne puhkepaik lihtsurelikele üle kogu maailma. Rahmaninov kuulis suurejoonelise muusikuna universumit kui võimsat piiredeta ruumi, mis kõlab samaaegselt traagiliselt ja võidukalt Ta lahkus kodumaalt ja kujunes osaks hooopis teistsugusest maailmast. Seistes Rahmaninovi haual juures, tundsin, kuidas see ruum resoneerub mu sees.
Koju naastes asusin looma klaveritsüklit, kus Rahmaninov kirjutab muusikalisi kirju postmodernistlikele heliloojatele. Rahmaninov oli ise anti-modernist. Ta ei olnud revolutsionäär ega ”oma ajast ees” ega kartnud mõjuda ka vanamoodsana. Esmapilgul võis tunduda, et ta ei oma 20. ja 21. saj heliloojatele mingit mõju. Kui siiski! Tema märkamatu maagiline kohalolu on nii mõnegi helilooja loomingus selgelt äratuntav, seahulgas rokkmuusikute ja neoklassikute seas,
Kui kuulan Rahnaminovi lõputuid meloodiaid, mis arenevad välja väga lühikesest motiivist (nt 2 v 3 nooti), on mu keelel vaid sõna ”minimalism”. Sellest hoolimata on need seosed väga õrnad ja tinglikud ega allu päriselt muusikalistele terminitele.
Rahmaninov räägib niisiis tuleviku-heliloojatega, sest kaasaegsete seas ei õnnestunud tal kohata just kuigi sooja vastuvõttu. Temast järgmine heliloojate põlvkond aga võttis Rahmaninovi avangardistliku suuna üle. Rahmaninov vaatas aga veelgi kaugemale ette, nähes neid, kellega ta soovis rääkida südamsest südamesse.
Oleme ammu harjunud, et uue heliloomingu ehitusmaterjalina kasutatakse nii vanamuusikat kui ka klassikalist muusikat. Aeg lendab ja olemegi juba spiraali järgmises pöördes. Vaid natuke aega tagasi kirjutatud muusikast saab tänapäeva meditatsioonimaterjal. Selles protsessis ei ole tsitaate; ajamasinas on ainult stilistilised rännakud. Selle spiraali pöörded resoneerivad üksteisega ja me kuulame nende tekitatud helisid.
Piletiinfo:
Istekohad on nummerdamata
Hinnale lisandub Ticket Best teenustasu
Unikaalne muusikateoste sari “Sergei Rahmaninovi valitud kirjad”, mille üheks osaks on ka muusikaline kiri Eesti heliloojale Arvo Pärdile. Rahmnaninovi kirjad tulevad esitusele Tallinnas.
Tema esitus ületab materiaalse maailma (“Crescendo” ajakiri, Saksamaa)
Anton Batagov on klaverimängijatest müstik. Osaliselt šamaan, osaliselt šõumees, elustub tema sõrmete all teine maailm, spirituaalse energia uus kiht, täiesti teistmoodi kuulamisviis. (ajakiri “Time out New York”)
Batagov raputab lahti meie ettekujutuse sellest, kuidas üks sooloesitus kõlada võiks. (“The Gathering Note”, Seattle)
Anton Batagov on üks uus-klassika mõjukamaid ja ikoonilisemaid figure maailmas. Iga tema album, kontsert või heliteose esiettekanne on suur sündmus kultuurimaastikul. Batagov mängib maailma mainekaimatel lavadel.
Anton Batagovi lähim koostööpartner ja võtmeinstrumentalist on Philip Glass, kellega koos on nad tuuritanud maailmas juba pea dekaadi. Tema Glassi albumid on pälvinud tunnustust kriitikutelt, neid on müüdud tuhandeid ning kuulatud miljoneid.
Anton Batagovi debüütplaat, 160-minutiline Messiaeni “Vingt regards sur l'Enfant Jesus” (1990) lindistus oli suur sensatsioon. Tuntud ameerika kriitik Richard Konstelanetz iseloomustas Antoni 1993. aasta Bachi “The Art of the Fugue” lindistust kui kütkestavaimat Bachi interpretantsiooni pärast Glenn Gouldi.
Heliloojana on Batagovil oma eriline toon: tema kompositsioonide post-minimalistlik keel põhineb kirikukellade harmoonial ja rütmilisel mustril, mis on põimitud budistliku filosoofia vaimuga, avangardistliku kunsti dünaamilise pulsi ning progressiivse rokk-muusika jõulisel energiaga. Tema diskograafia koosneb enam kui 50 albumist. Batagov on kirjutanud ka rohkelt filmi- ja tunnusmuusikat hulgale telekanalitele.
Aastatel 2007-2009 peatas Batagov kontserttegevuse ja keskendus oma tööde lindistamisele. Alates 2009. aastast on ta tulnud aga välja terve seeria sooloprogrammidega klaverile. Tema repertuaaris kohtuvad kaasaegne klassika ja ajaloolised suurkujud. Ühes John Cage’i, Morton Feldmani, Philip Glassi ja Michael Nymaniga, kohtab Batagovi esitustes ka Bachi, Pachelbeli, varajast inglise muusikat, Mozarti, Schubertit, Debussyd ja teisi. Samuti esitab ta oma originaalloomingut.
Tema esituses kõlav muusika koosneb küll helilooja kirjutatud nootidest, mis on mängitud täpselt samas järjekorras, kuid tundub, juskui oleks muusika on lahti võetud eraldi helideks; need on ümbermõtestatud, peegeldunud üksteises ja koondatud uueks tervikuks."
Sergei Rahmaninovi valitud kirjad:
”2012. aasta oktoobriskülastasin Sergei Rahmaninovi hauda. Rahmaninov on maetud New Yorgi läheduses asuvale Kensico kalmistule Valhalla külakeses. Kalmistu on ümbritsetud maaliliste mägede, idülliliste järvede ja ojade ning hoolitsetud majapidamistega. Ta lebab seal koos teiste tuntud tegelastega kultuuri-, poliitika- kui äriringkondadest. Aga samamoodi on see viimne puhkepaik lihtsurelikele üle kogu maailma. Rahmaninov kuulis suurejoonelise muusikuna universumit kui võimsat piiredeta ruumi, mis kõlab samaaegselt traagiliselt ja võidukalt Ta lahkus kodumaalt ja kujunes osaks hooopis teistsugusest maailmast. Seistes Rahmaninovi haual juures, tundsin, kuidas see ruum resoneerub mu sees.
Koju naastes asusin looma klaveritsüklit, kus Rahmaninov kirjutab muusikalisi kirju postmodernistlikele heliloojatele. Rahmaninov oli ise anti-modernist. Ta ei olnud revolutsionäär ega ”oma ajast ees” ega kartnud mõjuda ka vanamoodsana. Esmapilgul võis tunduda, et ta ei oma 20. ja 21. saj heliloojatele mingit mõju. Kui siiski! Tema märkamatu maagiline kohalolu on nii mõnegi helilooja loomingus selgelt äratuntav, seahulgas rokkmuusikute ja neoklassikute seas,
Kui kuulan Rahnaminovi lõputuid meloodiaid, mis arenevad välja väga lühikesest motiivist (nt 2 v 3 nooti), on mu keelel vaid sõna ”minimalism”. Sellest hoolimata on need seosed väga õrnad ja tinglikud ega allu päriselt muusikalistele terminitele.
Rahmaninov räägib niisiis tuleviku-heliloojatega, sest kaasaegsete seas ei õnnestunud tal kohata just kuigi sooja vastuvõttu. Temast järgmine heliloojate põlvkond aga võttis Rahmaninovi avangardistliku suuna üle. Rahmaninov vaatas aga veelgi kaugemale ette, nähes neid, kellega ta soovis rääkida südamsest südamesse.
Oleme ammu harjunud, et uue heliloomingu ehitusmaterjalina kasutatakse nii vanamuusikat kui ka klassikalist muusikat. Aeg lendab ja olemegi juba spiraali järgmises pöördes. Vaid natuke aega tagasi kirjutatud muusikast saab tänapäeva meditatsioonimaterjal. Selles protsessis ei ole tsitaate; ajamasinas on ainult stilistilised rännakud. Selle spiraali pöörded resoneerivad üksteisega ja me kuulame nende tekitatud helisid.
Piletiinfo:
Istekohad on nummerdamata
Hinnale lisandub Ticket Best teenustasu