Vali koht
    nov 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 dets 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 jaan 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 veeb 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 mär 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 apr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Mai 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 juuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
    Piletiinfo
    Näituse külastamine on tasuta.
    Sobib lastele
    Tasuta üritus
    Märksõnad: Kunstinäitus, õlipastellid, Ado Kisand, Stedingu maja, MTÜ Müüdud Naer, maastikumaalid, portreed
     
    Ado Kisandi maalinäitus „Kygõ parem iks om siin“
    Võru harrastuskunstniku Ado Kisandi maalinäitus „KYGÕ PAREM IKS OM SIIN...“. Näituse avamine toimub reedel, 30. juunil kell 18:00. 

    Näitusel on vaatamiseks väljas lillemotiivid, portreed ning maastikumaalid erinevatest aastaaegadest nii Võrumaalt kui ka laiast maailmast. Ado on põhiliselt oma töödes kasutanud õlipastelle. 

    Ado Kisandi kunstianne avaldus juba väikese lapsena ning isa palkas talle kunstiõpetajaid. Peale Siberist tulekut täiendas ta ennast Võru kunstistuudios. Ado esimene personaalnäitus leidis aset 1979. aastal Võrus Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis ning see jõudis 1981. aastal ka Tallinnasse. Järgmised personaalnäitused toimusid Võrus aastatel 1989, 1999, 2004 ja 2009.
    Ado Kisand reisis koos abikaasaga palju ning igal reisil jäädvustas ta midagi ka lõuendile. Nii on maale polaarpäevast, Musta mere sumedaist õhtuist, Alpidest jt. Kõige südamelähedasem oli Adole siiski Võrumaa loodus. Oma eluea jooksul valmis Adol ligikaudu 500 maali.
    Ado Kisand sündis 1929. aastal Võrus. 1941. aasta juunis küüditati tema perekond Tomski oblastisse Siberisse. Need olid rängad aastad – isa hukati vangilaagris ning ema pidi lastega ise hakkama saama. 1948. aastal õnnestus Adol jõuda taas Võrru, kus ta asus puidu töötlemise eriala õppima Kohaliku Tööstuse Tehnikumis. Peagi Ado arreteeriti ning saadeti tagasi Siberisse. 1959. aastal, kui küüditatuid hakati tagasi koju laskma, kolis Ado pere tagasi Eestisse. Kohe jätkusid õpingud tööstus-tsiviilehituse inseneri erialal Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetamisel algas töö Võrus, põhiline aeg Võru KEK-is insenerina. Ado Kisandi suri 2013. aastal.

    „Vanaisa Ado on olnud minu jaoks alati mees, kellele ma alt ülesse vaatasin. Ta oli inimene, kes tegi kõike põhjalikult. Vanaisa oli vaikne mees ja ei rääkinud väga palju, kuid minule pajatas ta alati lugusid oma elust või Võrumaast. Kui olin lapsepõlves vanaisa juures, siis käis alalõpmata üks joonistamine ja maalimine. Vanaisa võttis mind isegi maalilaagritesse ja ringidesse kaasa ning see meeldis mulle väga, sest saime mööda Võrumaad rännata ja uusi kohti avastada. Olen kindel, et tänu vanaisa Adole ja vanaema Jutale olen ma see inimene, kes ma olen,“ ütleb näituse idee autor ja Ado lapselaps Siim Sareal.

    Näitus jääb avatuks kuni 30. juulini ning seda saab terve juulikuu vältel külastada teisipäevast pühapäevani kell 10-22. Külastamine on tasuta. 

    * 20.-30. juulini etendub Stedingu maja saalis ka Ado Kisandi päevikutest inspireeritud suvelavastus „Saaks veel Eestissegi“, mille toob publiku ette MTÜ Müüdud Naer. Lavastus räägib nii Ado elusaatusest kui ka kunstiarmastusest. 

    MTÜ Müüdud Naer
    Stedingu maja